Pelgulinna elanikud jätkavad majavaidlust kogudusega
Pelgulinna Majaomanike Selts ja EELK Peeteli kogudus on püüdnud kiriku kõrvale kavandatava noortekodu ehituse asjus kokkuleppele jõuda, kuid seni on katsed liiva jooksnud ning kohtulugu jätkub.
Kirik kavandab Peeteli kiriku kõrvale kolmekorruselist hoonet, millele linn on heakskiidu andnud.
Pelgulinna majaomanikud on linnavolikogus kinnitatud detailplaneeringu halduskohtus vaidlustanud, sest leiavad, et nii suur lamekatusega ehitis piirkonda ei sobi, kuna seal asuvad valdavalt kahekorruselised viilkatusega elamud. Pealegi kardavad elanikud, et riskilaste suur koondumine nende vaiksesse elukohta vähendab turvalisust.
Arhitektid eri arvamusel
«Majaomanike seltsi ettepanek on vähendada hoone mahtu, et see tuleks kahekorruseline ja seal oleks kohti 16 lapsele. Samuti tuleks muuta hoone välimust, et see paremini ümbritsevasse keskkonda sobiks,» võttis majaomanikke esindav vandeadvokaat Karl Haavasalu ettepaneku kokku.
Elanike seisukohta on toetanud ka Eesti Arhitektide Liit. Eksperthinnangus, millele on alla kirjutanud liidu esimees Ülar Mark, on kirjas, et kolmekorruseline hoone lõhub piirkonna ühtset struktuuri. Ka on hoone mahult liiga suur, see tuleks jagada visuaalselt kaheks eraldi hooneks, katuse lahenduses tuleks arvestada ümbrusega.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jaan Tamme hinnangul tungib kavandatav hoone jõhkralt Peeteli kiriku kaitsetsooni, varjutab oma mastaapsusega kirikuhoone ning rikub piirkonna miljööväärtust.
Detailplaneeringu ja eskiisprojekti koostanud arhitekt Aivo Schults on enda sõnul asjaga viis aastat tegelnud ja arvab siiani, et just niisugune lahendus on õige. Kuna planeeritav hoone ei asu tänava ääres, siis pole õige teiste kinnistute keskel tänavaäärseid korterelamuid matkida.
«See ei ole elamu, vaid sotsiaalhoone, mis oma fassaadiga oleks taustaks kortermajade aedadele,» kinnitas 25 aastat arhitektina tegutsenud Schults.
Palju hooletuses lapsi
Peeteli koguduse juhatuse esimees Mati Sinisaar möönis, et nõus võib olla hoone ilme või liigenduse muutmisega, laste arvu aga pole võimalik vähendada, sest õppeklasse ja töötube ei saa teha ainult
16 lapse jaoks, kulud lähevad liiga suureks.
Sinisaare sõnul taotleti algul koguni 54 kohta, nüüd on seda arvu linna palvel vähendatud 32-le. Umbes nii palju noorukeid elab ja ööbib ka praegu Peeteli kiriku ruumides. Vajadus on aga veelgi suurem.
Sinisaar märkis, et Peeteli kristliku sotsiaalkeskuse kümne tegevusaasta jooksul on sealt läbi käinud 80–90 vanemliku hoolitsuseta last ja noorukit, kellest enamik on õigele teele pöördunud.
Septembris tegi Peeteli kogudus Pelgulinna Majaomanike Seltsile ettepaneku sõlmida hea tahte leping ja lõpetada kohtuvaidlus. Kui selts kaebusest loobuks, annaks kogudus Pelgulinna heakorrastamiseks 300 000 krooni ja korvaks osaliselt kohtukulud.
Mitu majaomanike seltsi liiget võtsid ettepanekut varjatud altkäemaksu pakkumisena.
«Mis altkäemaks see on?» hüüatas Sinisaar. «Me saatsime seltsi juhatuse liikmetele tähtkirja. See oli hea tahte avaldus. Selle raha eest oleksime korda teinud vähekindlustatud inimeste piirdeaiad, et linnaosa muutuks kaunimaks ja turvalisemaks.»
Majaomanike selts ettepanekuga ei nõustunud. Seltsi esimees Margus Risti aga uuris Sinisaarelt, kuidas saaksid seltsi sadakond liiget Peeteli koguduse liikmeks astuda.
«Selleks tuleb tunnistada Kristust ja teha läbi ristimised ning leerikoolid,» selgitas Sinisaar.
Koguduse juht omakorda kutsus Ristit koos noortekodu elanikega paadimatkale. «Te võiksite meil olla alalised külalised, et noortega tekiks usalduslik suhe,» sõnas Sinisaar.
Hille Tänavsuu,
Peeteli koguduse juhatuse esimees Mati Sinisaar loodab, et maketil kujutatud noortekodu jumala abiga teoks saab.
Foto: Toomas Huik