Pikale veninud kohtuasi ähvardab hävitada lennusadama angaarid
Askur Alas
Linn ja riik pole viimaste aastate jooksul midagi teinud lennusadama muinsusväärtuslike angaaride hävimise peatamiseks, põhjendades seda lõputult veniva kohtuvaidlusega.
Üheks Eesti tähtsamaks betoonrajatiseks tunnistatud vesilennukite angaarid olid sada aastat tagasi Euroopa suurimad ja Ida-Euroopa ainsad raudbetoonehitised.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on angaarid väga kehvas seisus. “Viimane aeg oleks midagi teha. Kui auke ei konserveerita, muutub olukord iga aastaga üha hullemaks,” ütles Dubovik.
Muinsusjuhi sõnul tehti seni ainsad, 1,1 miljonit krooni maksvad taastamistööd 2001. aastal, pärast seda on järgitud poliitotsust, et kohtuvaidluste lõppemiseni ei saa ka angaaride korrastamiseks raha eraldada. Tööde käigus parandati kolmest kuplist üht, teised kuplid on siiani augulised ja sajavad läbi.
Kohtuveskid jahvatavad
Mullu aprillis tegi toonane justiitsminister Ken-Marti Vaher lennusadamas telekaamerate saatel ringkäigu ja lubas olukorra lahendada, paraku jahvatavad kohtuveskid aeglaselt ja midagi pole toimunud. Riik hageb 1997. aastast saadik OÜ-d B&E, AS-i Verest ja OÜ-d Agrin Partion, taotledes lennusadama maa ja hoonete väljanõudmist firmadelt, sest peab ostutehingut Nõukogude sõjaväelt õigustühiseks.
Duboviku sõnul on firmadega võimalik läbi rääkida ja angaare parandada, kuid sellist otsust pole linnajuhid paraku teinud.
Muinsuskaitseseaduse järgi on muinsusväärtuse rekonstrueerimine omaniku kohus, kuid seda pole kelleltki nõuda – riik pole veel omanik ja firmad on justkui ebaseaduslikud omanikud.
“Ettekirjutused ja trahvid tuleks adresseerida pigem riigi esindajale, sest kuigi vaidlus käib vallasvara üle, on maa jätkuvalt riigi omandis,” ütles linnapea Tõnis Paltsu nõunik Jaano-Martin Ots.
Otsa sõnul oleks angaaride remontimine ikkagi põhimõtteliselt võimalik, aga keeruline. “Iga linna raha eraldamine on päris keeruline ja pikaajaline protseduur. Esialgu pole seda algatatudki,” ütles Ots.
Dubovik hoiatas juba aasta tagasi, et sellise seisundi püsimisel võib iga hetk tekkida avariiolukord, kui restaureerida polegi enam midagi.
Sadamasse sisse murda ei saa
Ave Mellik, justiitsministeeriumi pressiesindaja
Reedel, 3. juunil oli lennusadama asjas kohtuistung Tallinna linnakohtus ning otsus tehakse teatavaks 3. juulil.
Asi on keerukas ja sestap võttis kohtunik otsuse kirjutamiseks ka tavapärasest mõnevõrra rohkem aega.
Enne toonase ministri Ken-Marti Vaheri käiku lennusadamasse 2004. aastal külastati objekti 2000. aastal, kui käidi koos kohtutäituriga samuti kontrollimas selle hagi tagamise määruse täitmist.
Toona fikseeriti, et lennusadamas käib ehitustegevus.
Antud juhul ei olnud riigil võimalust seal territooriumil toimuvat sisuliselt kontrollida.
Vaatamata sellele et riigi seisukohast on kogu see territoorium ja sealsed ehitised riigi omandis, ei ole riigil seaduslikku alust sinna pooleli oleva vaidluse ajal lihtsalt jõuga sisse murda.