Pilguheit paremasse igapäevaellu
Kaasav ehk universaalne disain on suhteliselt uus mõiste, mis võeti kasutusele 1990ndate keskel. Riigiti on nimetused erinevad, kuid sisu sama: tegemist on uue mõtlemisega disainivallas, disainiga, mis on mõeldud kõigile. Universaaldisaini tekke peamiseks tõukejõuks sai vajadus kaasata aktiivselt ühiskonnas osalema võimalikult palju inimesi, sõltumata nende vaimsest ja/või füüsilisest võimekusest.
Disaininäitus „Linnad kõigile” („Cities for All”)
Festivali „Disainiöö” raames oli Viru keskuse aatriumis 20. – 30. IX väljas näitus „Linnad kõigile”. Näitus oli osa Helsingi 2012. aasta maailma disainipealinna programmist ning esmakordselt eksponeeriti seda selle aasta kevadel Helsingis seoses konverentsiga „Linnad kõigile – Helsingi” („Cities for All – Helsinki”).
Kaasav ehk universaalne disain on suhteliselt uus mõiste, mis võeti kasutusele 1990ndate keskel. Riigiti on nimetused erinevad, kuid sisu sama: tegemist on uue mõtlemisega disainivallas, disainiga, mis on mõeldud kõigile. Universaaldisaini tekke peamiseks tõukejõuks sai vajadus kaasata aktiivselt ühiskonnas osalema võimalikult palju inimesi, sõltumata nende vaimsest ja/või füüsilisest võimekusest. Kaasav disain (ingl k inclusive design, kasutusel ka samas tähenduses terminid universaaldisain – universal design, disain kõigile – design for all) ei ole oma olemuselt uus disainivaldkond ega eraldi disainieriala, vaid spetsiaalne lähenemisviis kujundamisele ja projekteerimisele: loojad võtavad arvesse võimalikult laia kasutajate grupi vajadusi ja huve, olenemata kasutaja east või võimetest. Tegemist on laiatarbekaupade, keskkonna, hoonete ja teenuste disainimisega nii, et tulemus on kohandusteta kasutatav võimalikult paljudele inimestele. Samal ajal rahuldatakse nende inimeste vajadused, kellele toote või keskkonna kasutamine oli enne probleemne või võimatu, ent parandatakse ka kõigi teiste inimeste kasutusvõimalusi. Lihtsustatult öeldes on kaasav disain senisest parem disain. Oluline on mõista, et universaaldisain ei tähenda invanorme või normide täiendust, nagu tihti arvatakse, vaid hõlmab lahendusi, mis sobivad võimalikult laiale sihtgrupile.
Kõige lihtsam näide on hoonesse sisenemine: ratastooli või lapsekäruga liikuja jaoks ei looda peasissepääsust eemale rampi või peidetud tõstukit, mille kasutamiseks tuleb kuhugi helistada, vaid tehakse peasissekäigu juurde mugav, kõigile sisenejatele sobiv lahendus.
Riigi heaolutaseme ja universaaldisaini rakendamise seos on ilmselge.
Näitus „Linnad kõigile”
Näitusel olid väljas disainiprojektid, mis teevad igapäevaelu lihtsamaks ja kvaliteetsemaks. Teemavaldkond oli kirju, ulatudes igapäevaesemetest ülelinnaliste transpordilahendusteni. Näitusel osalesid üliõpilased, omavalitsusasutused ja ettevõtjad.
Viru keskus näituse toimumiskohana oli intrigeeriv ja hea valik: väljapanek kadus küll esmapilgul visuaalselt kirevasse poodlemiskeskkonda, kuid oli avatud kõigile ja kättesaadav ka neile, kel tavaliselt galeriisse asja pole. Näituse laiem eesmärk oligi peale konkreetsete lahenduste tutvustamise universaaldisaini toomine igale inimesele lähemale. Iga projekt oli väljas omaette stendiga, kus oli kirjeldatud selle tagamaid ja eesmärke. Huvilised said kaasa võtta projekti tutvustava materjali ning lugeda huvi korral selle kohta täpsemalt internetilehelt. Paar lahendust oli väljas ka katsutava ja tunnetatavana. Osalejaid oli mitmest riigist: Soomest, Rootsist, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Eestist.
Projektide jaotamine kolmeks valdkonnaks – tooted, linnaruum ja teenused (täpsemalt transport ning kommunikatsioon) annab ettekujutuse universaaldisainist kui väga laia haardeulatusega disainidistsipliinist.
Tooted
Kõige kaasahaaravamad olid igapäevaelu lihtsustavad lahendused. Näiteks tükkhaaval moduleeritav vastupidavatest ja naturaalsetest materjalidest köögimööbli süsteem SottoSopra (AllÜleval), autorid Stefano Azzolin, Valeria Cora, Paolo Stella, (tootja MVK+Italia). See täislahendus on mõeldud väga laiale sihtgrupile. Disainerid on loonud tooteseeria, kus on arvestatud näiteks ratastoolikasutaja haardeulatuse, aga ka vanainimese sõrmedega. Olulisemad on selle puhul vastupidavus, funktsionaalsus ning kestlikkus. Selle köögimööbli saab paigutada nii ühis- kui ka erakasutuses ruumidesse ning vajaduste muutumisega on võimalik see kiiresti ümber komplekteerida.
Väga tänuväärne ning laia tarbijaskonnaga valdkond on sanitaarruumide lahendused. Sel näitusel olid esindatud vannitoatarvikute seeriad System 800 ja Cavere. System 800 koosneb erinevatest tugipindadest, näiteks toed vannist tõusmisel või klappiste dušinurka. Autorite sõnul on System 800 elegantne lahendus, mis kestab üle trendide ja sobib erinevatesse ruumidesse. Jääb üle vaid nendega nõustuda.
Sama elegantne ja läbimõeldud on ka teine vannitoatarvikute kollektsioon Cavere. Ka selle kohta kehtib väljend „modernne ja ajatu”. Seeria vormikeel on lihtne, see tõstab kindlustunnet ja sobib erinevatesse ruumidesse. Mõlemad lahendused lähtuvad universaaldisaini printsiipidest, näevad välja elegantsed ega meenuta mingilgi määral meditsiinilisi abivahendeid. Mainitud vannitoatarvikute tooteseeriad on masstootmises ning saanud mitme rahvusvahelise tunnustuse osaliseks. System 800 pälvis 2010. aastal hea tootedisaini IF preemia (Good Industrial Form, antakse välja aastast 1954) kui parim tootelahendus. Cavere sai sama preemia aastatel 2011 ja 2012. Lisaks pärjati Cavere aastal 2010 Euroopa olulisima disainiauhinnaga Red Dot.
Linnaruum ja transport
Eesmärk luua kõigile kasutatav linnaruum on, arvestades järjest vananeva ühiskonna ja eakate jõukusega, paljudes riikides päevakorral. Näiteks Barcelonas alustati universaaldisaini rakendamisega linnaruumis otse enne olümpiamänge aastal 1992. Järjepidevalt ja suure eduga on jätkatud siiani. Esimese suure sammu on astunud ka Eesti: hiljuti anti välja soovituslik juhendmaterjal kõigile sobiva elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks. Materjal on vabalt kasutatav ning allalaaditav Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse kodulehelt www.astangu.ee. Pikemalt on juhendmaterjalist kirjutanud Andres Levald 24. augusti Sirbi artiklis „Elukeskkond kõiki kaasavaks!”.
Linnaruumist oli sel näitusel juttu Helsingi ja Saint Étienne’i näidete varal. Helsingis on kümne aasta programm „Helsingi kõigile” („Helsinki kaikille”). Näitlikult saab tutvuda funktsionaalse ühissõidukipeatuse lahendusskeemiga, mis on pärit takistusvabade avalike alade projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhendist tänava-, rohe- ja õuealadele (SuRaKu – esteettömien julkisten alueiden suunnittelun, rakentamisen ja kunnossapidon ohjeistaminen katu-, viher- ja piha-alueilla). Helsingi rakendab väljatöötatud mudeleid süsteemselt ja eranditeta kõigi peatuste ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Helsingi näitel eksponeeriti näitusel kõigile kasutajatele sobivat madalapõhjalist trammi, mis on disainitud firmas Creadesign.
Ühissõidukite ja linna teema on aktuaalne ka Tallinnas: aeg-ajalt tõstatatakse ikka ja jälle idee rajada trammiliinid Lasnamäele, Piritale ja Mustamäele, rääkimata kohe-kohe rakenduvast Tallinna tasuta ühistranspordist. Loodan, et näitusel esitatud kõrgetasemelisi transpordilahendusi sattus nägema ka mõni teemavaldkonnaga seotud ametnik.
Eestist
Eesti meeskonna, mis koosnes disainerite liidu esindajatest ja kunstiakadeemia üliõpilastest, eesmärk oli parandada Tallinn senisest ligipääsetavamaks ja tutvustada siin universaaldisaini teemat. Eestlaste projektis kaardistati liikumisprobleemid Tallinna linnaruumis. Samuti tehti Tallinna ühistranspordi visuaalne külg senisest selgemaks ja üheselt loetavaks ning lihtsustati teekonna leidmine raadiomärgi tuvastuse RFID (Radio Frequency Identification) abil. Tehti ka kaks ligipääsu parandavat ettepanekut Tallinna kinodele. Projektis oli kandev roll EKA graafilise disaini osakonna tudengite tehtud tööl, millega alustati 2010. aasta sügisel, projekti esitleti esmakordselt Euroopa innovatsioonifestivalil aasta hiljem.
Kommunikatsioon
Mugava ja kasutajakeskse lahendusena mõjus Helsingi eakate kodu projekt „Mona” („MONA: Multisensory Living Experience”, autorid Sotera Project ja Aalto ülikool). Lahendus on väga eluline, loob justkui märkamatult parema ja kaasava keskkonna. Ruumid on läbi töötatud äärmise tundlikkusega ning spetsiifiline sekkumine vaevu märgatav, see mõjub hoone orgaanilise osana. Oskuslikult on läbi lahendatud privaatsed ja poolavalikud alad. Ruumistruktuur toetab otseselt sotsiaalset sidusust ning kommunikatsiooni teket, olgu tõukejõuks rohelusse uppunud aatriumid või sobivalt valitud värvilahendus, rääkimata õigesse kohta paigaldatud akustilistest paneelidest või kontrastiprintsiibil lahendatud liikumisteedest. Hoone toimib tervikuna eakate iseärasustega on arvestatud hästi, kuid delikaatselt. Projekt on osaliselt realiseeritud ning saanud kasutajatelt palju positiivset tagasisidet.
Väljas on ka palju lihtsaid ning juba varem nähtud lahendusi, näiteks käevõruna kasutatav kõrgtehnoloogiline abinupp eakatele või ruumilised, lisaks pimedate kirjale reljeefselt välja joonistatud korruseplaaniga majajuhid.
Esmapilgul spetsiifilisena tundunud lahendused kannavad üldist eesmärki – teevad igapäevaelu mugavamaks. Universaaldisaini tutvustamiseks oli väljapanek Viru keskuses suurepärane. Näitus oli huvitav ja andis mõtlemisainet, kahjuks oli selle visuaalne materjal napp ning projektide täpsemaks mõistmiseks tuli internetist lisa vaadata. Tallinnast reisis näitus edasi Riia disaininädalale ja läheb sealt edasi Veneetsia arhitektuuribiennaalile.