PIRET PEENSOO: Tallinna ümbruse põldudele kasvavad uued asumid

Eesti Päevaleht online 27.09.2006

Tallinna ebasõbralik elukeskkond sunnib lastega peresid üha enam linna lähedal uut kodu otsima.

Viieteist aastaga on Tallinna lähedale uuselamurajoonidesse kolinud 17 000 inimest,  otsima looduslähedust ja lapsesõbralikku elukohta, kus ei tule naabritest sõltuda. “Kasv on eksponentsiaalne ja mitmed Tallinna linnastu planeeringute analüüsid näitavad, et kasv ei ole pidurdunud,” märkis Tartu ülikooli geograafiainstituudi inimgeograafia professor Rein Ahas.

Tallinna linnaplaneerimisameti planeeringute osakonna juhataja Martti Preemi sõnul on 15 aastaga pealinnast uusasumitesse lahkunud 17 000 elanikust suurem osa läinud Viimsisse. Viimsi on Tallinnaga sedavõrd kokku kasvanud, et läbi sõites ei adu autojuht, kas ta viibib parasjagu pealinnas või juba valla territooriumil.

Vastassuunda jääv Tabasalu on samuti linnaga kokku kasvanud. Nüüd, mil areneb jõudsalt Tartu maantee äärde jääv Jüri piirkond, tasuks Preemi sõnul hakata planeerimisel enam arvestama mitte kitsalt pealinna, vaid n-ö Suur-Tallinna ehk Tallinna ja seda kuldse ringina ümbritsevate valdade elanike vajadusi.

Unistus oma majast

Eesti rohelise liikumise juhatuse liikme Mari Jüssi sõnul kolivad uuringute järgi otsustades linna äärde maale valdavalt inimesed, kes tahavad elukeskkonda, mis on lapsesõbralik, rahulik, naabritest sõltumatu ja samas soodne. Et Tallinnas on eluaseme ja kinnistu hankimine muutunud kalliks ning eestlases elab jätkuvalt unistus oma majast, kasutatakse ära soodsa protsendiga pangalaen.

Samas jäävad töökoht ja lasteaed-kool tihti edasi Tallinna, muutes pered linnast ja enamasti kahest autost sõltuvaks. “Üldiselt on taluvuspiir elamine töökohast tunnise sõidu kaugusel, kas siis autoga või ühissõidukiga,” ütles Jüssi.

Väikeste lastega saab eeslinnas elades hakkama, õppurite vanemat ähvardab juba oht muutuda laste taksojuhiks ning kui tahta pärast töö- ja koolipäeva veel teatrisse või poodi minna, jõuab pere oma looduse rüpes asuvasse koju vaid magama. Soodsalt saadud kodu liisingule lisaks kulub raha autode ülalpidamiseks.

Kuni inimesed sõidavad Tallinna tööle 25 kilomeetri kauguselt, ei pea linnaplaneerija Martti Preem õigeks rääkida valglinnastumisest. Siiski hoiaks pealinn tema hinnangul elanikke paremini kinni, kui arendajad rajaksid suuremaid kortereid ja madalamaid maju, mille juurde kuuluksid avarad aiad.

“Võib-olla Tallinnas pakutakse liiga palju korrusmaju ja liiga suuri korrusmaju. Toome Helsingi näite: seal on majadel valdavalt kolm kuni neli korrust,” märkis Preem.

Positiivsed Kopli liinid

Ainsa positiivse näitena tõstis linnaplaneerija esile 200 pere elukohaks olevate Kopli liinide projekti, kus maa kuulub linnale ning linn otsib mereäärse piirkonna arendamiseks konkursil 99 aastaks hoonestaja. Kopli liinide ala on Tallinnast aga üks tükike ning tükikese arendamine esialgu vaid plaan.

Linnast välja kolimine näitab rohelise liikumise liikme Mari Jüssi sõnul selgelt, et Tallinn pole suuteline pakkuma meeldivat elukeskkonda. “Tallinn ja maanteeamet plaanivad teha mitmemiljardilisi ristmikke, aga terviklikku analüüsi inimeste vajadusest Harjumaal pole. Sama raha võiks panna kohalike teenuste, töökohtade ja ühistranspordi arendamisse, et ei peaks autoga linna vahet pendeldama,” ütles Jüssi.

Erinevalt Stockholmist, Helsingist ja Kopenhaagenist, kus eeslinnad tekivad eelistatavalt raudteeäärsetesse asumitesse, ei ole Jüssi sõnul seda meil praktiseeritud ning uusasumeid rajatakse ka bussipeatustest liiga kaugele.

Autode üleküllus omakorda vähendab linna külgetõmbavust, sest avalik linnaruum pole enam inimsõbralik, vaatevälja jäävad vaid parkimisplatsid või magistraalid. Jüssi hinnangul ei õnnestu selliseid uusasumeid lihtsate lahendustega päästa, sest tihti on planeeringutes ette nähtud sotsiaalmaa elamumaana maha müüdud.

Vaid hommikuti ja õhtuti kokku puutuvad inimesed küll suhtlevad, ent üksmeelse kogukonna sünni tarvis jääb pealiskaudsetest vestlustest väheks. “Lõpuks ollakse tihti sama probleemi juures tagasi – kadakane alvar, millega uut krunti ostma meelitati, on ikka hävitatud, ja suurem osa päevast kulub seal, kust esialgu ära koliti.”

Valglinnastumine ei tähenda Tallinna jaoks üksnes keskmisest jõukamate maksumaksjate lahkumist. Linnavolikogu keskkonnakomisjon on tänavu lahanud niihästi ohtlike raudteevedude võimalike ümbersõiduharude mõju uutele tiheasustuspiirkondadele kui ka kanalisatsioonivõrkude rajamisega kaasnevat koormuse kasvu Paljassaare heitveepuhastusjaamas.

Eraldi teemana võetakse komisjoni juhi Rein Ratase sõnul luubi alla igapäevaseks muutunud ummikud, mis tagamaale kolinud inimeste hommikuse tööletuleku ja õhtuse kojusõiduga kaasnevad. “See on uitmõte, aga võimalik, et pakume volikogule välja analüüsi piirangute tegemiseks, kas või nii, nagu on piiratud ohtlike veoste liikumine,” ütles Ratas.

Elamuehitus hoogustub

Linna ümbruses:

171 uusasumit

•• Tartu ülikooli geograafiainstituudi inimgeograafia professori Rein Ahase sõnul kaardistati ja inventeeriti tänavu jaanuaris Tallinna linnaregioonis 171 asumit, milles elas 5589 leibkonda.

•• Uusasumina määratleti need elamute kogumid, mis on ehitatud pärast 1991. aastat ja kus vähemalt viis leibkonda on üksteisest vähem kui 200 meetri kaugusel.

••  Uurijad loendasid asumites 3048 ühepereelamut ja 378 korterelamut, kus elas 2541 leibkonda.

•• Veebruaris ja märtsis küsitles geograafiainstituut koostöös Emoriga samades asumites 600 inimest ja sai teada, et ühepereelamu leibkonnas elab keskmiselt 3,4 ja korterites 2,7 inimest.

•• Küsitluse tulemuste põhjal saadi Tallinna linnaregiooni uuselamurajoonide elanike arvuks ühepereelamutes 10 363  ja korterites 6861.

•• Ahase sõnul näitab küsitluse käigus külastatud 600 leibkonna elamu valmimisaja graafik, et majaehitus on oluliselt hoogustunud 2003. aastast.