Pirita jõesaare arendaja nõuab linnalt kahjutasu

Aastaid linnalt Pirita jõe ürgoru detailplaneeringu kehtestamist oodanud arendajad plaanivad kahjutasu nõudmist, sest neli aastat kinnitamist oodanud planeering jääb tõenäoliselt vastu võtmata.

Mati Kuulmann on detailplaneeringu üks osanikke, jõesaarele plaanitud 19 krundist on tema omad viis. “Saime tollal kõik load detailplaneeringu algatamiseks, kuid asi on nüüd millegipärast juba neli aastat veninud – võib isegi öelda, et venitatud – ja kuulda on olnud ainult lubadusi,” kurtis Kuulmann, kes maksab linnale maamaksu ligi 40 000 krooni aastas.

Kohus kohustas linna otsustama
Kuulmanni ja jõesaare kaasomaniku OÜ Brassland kannatus katkes septembris. Tallinna halduskohus rahuldas nende kaebuse 24. septembril ning tegi linnavalitsusele ettekirjutuse “viivitamatult lõpetada õigusvastane tegevus Pirita jõe saare, Kõrkja tee 10a–42a detailplaneeringu menetlemisel ja teha otsus detailplaneeringu vastuvõtmise küsimuses.”

Linnavalitsus pole kohtu ettekirjutust aga siiani täitnud ega vaidlustanud. Seepeale tegi kaebajate esindaja halduskohtule taotluse määrata linnavalitsusele 100 000 krooni trahvi. Selleks, et otsustada, kas trahvimine on põhjendatud, ootas kohus linnalt hiljemalt tänaseks kirjalikku seletust.

Abilinnapea Toivo Ninnase kinnitusel esitati seletus halduskohtule eile, samas eitas ta põhjendamatut viivitust. “Kui kohus peaks trahvi määrama, siis vaidlustame selle kindlasti,” ei võtnud abilinnapea planeeringuga venitamist omaks.
Detailplaneeringu kinnitamine on arutusel homsel linnavalitsuse istungil. Linn “on planeeringuga viivitamatult tegelenud” ning esitanud eelnõu “võimalikult kõige kiiremini”, kirjutab Ninnas eelnõu seletuskirjas. Eelnõu järgi lükkab linnavalitsus neli aastat menetletud planeeringu aga tagasi.

Nelja aastaga miljoneid kroone
Nelja aastaga, mil arendajad linnalt planeeringu kinnitamist on oodanud, on nad Mati Kuulmanni kinnitusel kulutanud miljoneid kroone, mis plaani tagasilükkamisel linnalt sisse nõutakse.

“Makstud on maamakse, kulutusi on tehtud projektidele, kahtlemata tuleb linnal kahju korvata,” kinnitas Kuulmann. On mõeldud ka emotsionaalse kahju ja asjaajamisele kulunud aja hüvitamise nõudele.

Toivo Ninnase sõnul ei ole planeerijal aga põhjust oodata, et linn kehtestab planeeringu just sellisel kujul, nagu see menetlusse esitati.

“Tellija läheb detailplaneeringu algatamisel alati riski peale välja,” põhjendas Ninnas, ”eriti sellisel juhul, kui ala on üldplaneeringus üldmaa (looduslik ala) ning detailplaneeringus soovitakse see muuta elamumaaks.”

Miks otsus viibib?
29. oktoobril oli linnavalitsuse koosolek, millel otsustati, et koostatakse linnavalitsuse korralduse eelnõu “planeering mitte vastu võtta”, mille juurde lisatakse Harjumaa keskkonnateenistuse kiri seletusega Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kohta. Linnavalitsuse korralduse eelnõu mittevastuvõtmise kohta otsustati saata Pirita halduskogule kooskõlastamiseks.
Harjumaa keskkonnateenistuse kiri Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kohta saabus säästva arengu ja planeerimise ametisse 5. novembril. Pirita halduskogu järgmine koosolek oli 10. novembril.
Allikas: Linnavalitsuse otsuse eelnõu seletuskiri