Pirital käib taas arutelu mereäärsete majade üle
Mari Kodres, Eesti Päevaleht
Üldplaneering kõrgemaid kui kolmekorruselisi maju enam Piritale ehitada ei luba.
Pirita planeerimises oli seis aastaid anarhiline – Pirita tee äärde kerkisid skandaalidest saadetud kõrghooned, kuid mis on kord juba kerkinud, seda mõistagi enam maha ei võeta.
Möödunud nädalal kehtestati Pirita linnaosa üldplaneering, mis peaks kirjuks kippunud pilti korrastama.
Näiteks kärbiti AS-i Arco Vara ja selle äripartneri OÜ Regati Valdused arendusprojekti Tallinna olümpia- ja purjespordikeskusest ehk TOP-ist linna pool. Nimetatud projekt nägi ette 18 korterelamu rajamise, kusjuures kõrgemad hooned olid plaanitud viiekorruselised.
Värske üldplaneering vähendas kortermajad küll kolmekorruselisteks ning andis algul 90% elamumaaks määratud maa-ala 50% ulatuses avalikku kasutusse, kuid ometi teeb nii kohalikke elanikke esindavale Pirita seltsile kui ka linnaosavanem Tiit Terikule muret, kas plaanitavad 18 korterelamut mere äärde üldse sobivad.
„Mina täna isiklikult ei näe, et TOP-i kõrval olev piirkond peaks olema väike Lasnamäe, kus on 18 kortermaja mitmes blokis ning üle poole tuhande inimese,” ütles linnaosavanem Tiit Terik ja lisas, et elamute asemele võiks pigem kerkida avaliku funktsiooniga hooned.
Linnaosavanem märkis, et nüüdseks 15 000 elanikuga Pirital on kasvupotentsiaali maksimaalselt 18 000 elanikuni jõudmiseks. „Sisuliselt on ainus võimalik elamuarenduse piirkond meie arusaamas magistraal Merivälja ja Ranna tee ääres, mingil määral ka teletorni ümbruses,” ütles Terik. „Mujal on piirid paigas.”
Pirita seltsi esinaine Lea Nilson ütles, et elanikud põhimõtteliselt ei ole piirkonna mõõduka arenduse vastu, kuid elamumaad ei poolda nemadki.
„Pole piisavalt liiklusrahustus skeeme ja Viimsi valla liiklusvoog läbib Piritat niigi. Pealegi – kuhu need uued inimesed peaksid parkima?” nimetas ta praegusi lahendusi ka liikluskorralduslikult puudulikeks.
Nilson lisas, et Pirita üldplaneering kaotab mõtte, kui kinnistuid vaadeldakse endiselt ositi ega asetata piirkonna üldisse konteksti. Tema hinnangul käitus riik omal ajal maad TOP-i omanikele müües valesti, andes toona mõista, nagu sobiks piirkond kinnisvaraarenduseks.
Rannapromenaad jääb
„Linnaosa üldplaneeringu kehtestamist me tervitame, kuna see seab meie tegevusele kindlad raamid,” ütles Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere, kuid ei soovinud kommenteerida ühtegi kortermaju puudutavat plaani.
Tallinna linnaplaneerimis ameti üldplaneeringute osakonna juhataja Martti Preem ütles, et pargialad TOP-i naabruses säilivad täies ulatuses, ka on hoonestusvabana ette nähtud 50 meetri laiune, praegu muruga kaetud osa ehk rannapromenaad. Kortermajade ehitamise kohta ütles Preem vaid, et detailplaneeringu menetlemisel jälgitakse vaate säilimist nii vanalinnale kui ka TOP-ile.
Kulus üle 10 aasta
•• Pirita üldplaneeringu koostamist alustati juba 1996. aastal. See valmis 1998. aasta lõpus.
•• Tagastatud maade omanikud ja arendajad ei olnud aga nõus neile seatud piirangutega, mis tõttu otsustati vaidlusküsimuste lahendused edasi lükata Tallinna üldplaneeringu ja Pirita jõeoru maastikukaitse ala kaitse-eeskirja valmimiseni.
•• 2001. aastal algatati üldplaneeringu koostamine uuesti, nüüd on see lõpusirgel.
•• Ühe olulise punktina käsitleb see ka Pirita supelranna, jõe oru, Kloostrimetsa ja Lillepi pargi säilimist ja arendamist üldkasutatavate puhkealadena ning kohalike haljakute ja mänguväljakute olemasolu igas asumis.
•• Lisaks annab üld planeering mil jöö väär tusliku ala staatuse nii Meriväljale kui ka Maarjamäele.