Plaskust on saanud Tartu maamärk

Homme viis aastat tagasi valminud Tartu kõrghoonest, rahvasuus Plaskuks kutsutavast klaasmajast on saanud Tartu sümbol ja teeviit – Plasku on parim orientiir, mida silmas pidades saab võõra õigele teeotsale juhatada.

Bussijaama kõrvale kerkinud ASi Emajõe Ärikeskus büroohoone on andnud tõhusa tõuke lähipiirkonna plahvatuslikule arengule: üha atraktiivsemaks muutuva Emajõe ja Turu tänava vahele on kerkinud uus turuhoone, Aura veekeskus, Zeppelini kaubamaja ja Sadamateater, suve lõpus valmib arhitektuurselt huvitav jalakäijatele mõeldud Turusild, mis toob Tartu magala Annelinna kesklinnale lähemale.

Plasku suhteliselt ootamatu ja kiire kerkima hakkamine 1997. aasta sügisel tähendas ka teatud murdumist ülikoolilinna mõtteviisis – kui palju varasemaid ehitusideid on Tartus sumbunud aastatepikkustesse targutamistesse. Neljateistkorruseline ja 7500 ruutmeetri suuruse üldpinnaga büroohoone valmis vaid kümne kuuga. Ehitaja, tollane AS EMV kaitses edukalt mundriau. Hoone anti tellijale ASile Estiko üle õigel ajal, sest isegi päevane ehitustähtaja ületamine oleks peatöövõtjale toonud kaasa miljonikroonise trahvi.

Samas sattus ärikeskuse valmimine, mis läks Estikole maksma 92 miljonit krooni, valele ajale – börsikrahhi tingimustes ei jätkunud insener-tehniliselt viimase sõna järgi valminud kõrghoonesse piisavalt jõukaid rentnikke. Hoone kui kinnisvaraobjekt on Estikole esimesel neljal aastal toonud veidi üle 14 miljoni krooni kahjumit. Esimest korda andis hoone omanikule renditulu mullu.
Kavandatud ärikeskust pole Emajõe äärde siiski tänaseni tekkinud – lubadusteks on jäänud esialgne plaan rajada ärikeskuse teine etapp ehk suur kaubanduskeskus ja hulgaliselt äripindu.

Ka Plasku rajamise üks eeltingimus – kaualubatud uus maabussijaam – sai nurgakivi alles tänavu mais, pärast ajakirjanduses lahvatanud skandaali. Nimelt süüdistas opositsioon Tartu linnapead Andrus Ansipit, et too on erakonnakaaslasele ja sõbrale Neinar Selile mänginud ärikeskuse ja bussijaama aluse maa odavalt kätte ning jätnud juriidiliselt õhku rippuma tingimuse rajada uus bussijaam.

Estiko suuromanik Neinar Seli ütleb, et kui nad oleksid eelmise aasta suvel teinud mitte majandusliku, vaid poliitilise otsuse ning ehitanud esialgselt planeeritud bussijaama, oleks see läinud Estiko omanikele maksma 5 miljonit krooni enam kui tänavu septembris valmiv maabussijaam. Seli ei välista, et järgmisel aastal hakkavad nad ehitama ka Emajõe Ärikeskuse järgmist etappi, mis tähendab praeguse maabussijaama kohale kuuekorruselist ärihoonet.

Seli möönab, et kuigi Plasku on olnud Estikole börsikrahhi tõttu kui kivi kaelas, on Estiko reklaami kandev väliselt efektne kõrghoone aidanud siiski ilmselt tublisti tõsta kontserni tuntust. “Võib arvata, et kui kuus aastat tagasi poleks Plaskut ehitama hakatud, poleks nüüdseks tartlaste jaoks omamoodi sümboliks saanud hoonet olemas,” räägib Seli. “See maja oli ajast ees, kuid ega kinnisvaraarendaja tohigi ajale jalgu jääda.” Seli enda kontor asub põuepudeli-ilmelise hoone tipus, korgitaolises ümmarguses ruumis.

Estiko kontserni endine juht ja tolle aja tingimustes pompöösse kõrghoone rajamise idee generaator Kalju Hellenurm ütleb, et tema äriidee oli rekonstrueerida Tartu maabussijaam ärikeskuseks. “Kõrghoone valmimine jäi bürokraatia tõttu kavandatust aasta hiljemaks,” kahetseb Hellenurm. Samas on ta veendunud, et Plasku ja mõni aeg varem vana turu kohale rajatud Statoili bensiinijaam andsid suure tõuke piirkonna arenguks.

Ühe esimese Emajõe Ärikeskusesse kolija, ligi 200ruutmeetrise pinna omaniku hambakliiniku Maxilla juhataja Mari-Ann Abeli sõnul on büroohoone asukoht väga hea ning erilisi etteheiteid maja tehnoloogiliste süsteemide kohta tal pole. “Maja ainsaks probleemiks on majanduslifti puudumine,” leiab Abel. “Kui keegi kolib või kui üleval konverentsisaalis on üritus, on olemasolevatest tavaliftidest ilmselgelt vähe.”
Emajõe Ärikeskuse aknast tasuta taustapilti nautiva Eesti Televisiooni Tartu stuudio peaprodutsendi Tiina Rebase sõnul kütavad prožektorid väikse telestuudio hommikuti otselülituste ajal liiga palavaks. “Tegelikult on põhjus selles, et maja haldaja on meile vastu tulnud ja otse-eetri ajaks ventilatsiooni undamise vältimiseks välja lülitanud,” lisab Rebane.

Kui Emajõe Ärikeskuse avamisel viis aastat tagasi oli büroohoone täitumus umbes kolmandik, siis praegu ulatub täitumus 81 protsendini.

Ärikeskuse avamisel ulatus ruutmeetri rendihind tolle aja kohta väga kõrge 300 kroonini. Praegu on keskmine rendihind 220 krooni kandis. Hoones on täna kokku 17 rentnikku.
ASi Estiko juhataja Ellen Tohvri kinnitusel on nad loobunud endisest äriplaanist müüa pindu ning keskenduvad vaid renditulu teenimisele. “Eelmine aasta näitas, et on võimalik kasumit teenida,” põhjendab Tohvri. “Samas pole hoone enam uusehituse staadiumis ning peame pidevalt investeerima tehnoloogilistesse süsteemidesse, et need vastaksid tänastele tehnilistele tingimustele.”

Emajõe Ärikeskust arendab Estiko

– oktoober 1996 – Tartu linnavolikogu kiidab heaks ASi Emajõe Ärikeskus moodustamise (80% AS Estiko, 20% linnale kuulunud AS Tarbus)
– septembri lõpp 1997 – AS EMV alustab büroohoone ehitustöödega
– november 1997 – hoonestusõiguse seadmise leping Emajõe Ärikeskuse kasuks
– 24. juuli 1998 – valmib 92 miljonit krooni maksev 14korruseline büroohoone
– oktoober 2000 – Estikost saab ärikeskuse ainuomanik, Tarbuse omanikfirma AS Favora Transport müüb oma 20protsendilise osaluse Estikole
– detsember 2000 – linn müüb ärikeskuse all olevad kaks krunti 3,4 miljoni krooni eest Estikole
– jaanuar 2002 – Emajõe Ärikeskus teenib esimest korda renditulu
– aprill 2003 – algab uue maabussijaama ehitus
– september 2003 – valmib 11 miljonit krooni maksev maabussijaam

ASi Emajõe Ärikeskus juhatajad

– oktoober 1996–november 1999 Rait Abras (praegu ASi Sangla Turvas juhataja)
– november 1999–august 2002 Priit Sauk (praegu ASi Koger & Partnerid juhatuse esimees)
– alates augustist 2002 Ellen Tohvri (ühtlasi ka ASi Estiko juhtaja)