Põhikiri

EALi liikmed

Liikmed

1. EAL-i liikmeskond koosneb tegevliikmetest ja auliikmetest:
   1. EALi tegevliikmeks võib olla vähemalt kolm aastat oma erialal tegutsenud arhitekt, maastikuarhitekt, sisearhitekt või arhitektuuriteadlane;
   2.  EAL-i auliikmeks võib olla valitud füüsiline isik, kellel on erilisi teeneid Eesti arhitektuuri edendamisel või EAL-i tegevusele kaasaaitamisel.
2. Erandkorras võib EALi tegevliikmeks vastu võtta ka vähem kui kolm aastat oma erialal tegutsenud professionaalse arhitekti ning muu arhitektuuriga seonduva eriala esindaja. EALi noortekogu liige võib magistrikraadi omandamise järel taotleda EALi liikmeks vastu võtmist koheselt.
3. EAL-i tegevliikmeks taotlejal tuleb esitada EAL-i eestseisusele kirjalik avaldus, oma senise loomingu valikkogu ja kolme vähemalt viieaastase tegevliikmestaažiga EAL-i liikme soovitused.
4. Tegevliikme vastuvõtmise otsustab ja auliikmed valib EAL-i eestseisus salajase hääletamise teel.Liikmete õigused ja kohustused

Liikmete õigused ja kohustused

1. EAL-i liikmel on õigus:
   1. võtta osa EAL-i juhtimisest, sealhulgas valida ja olla valitud EAL-i juhtimis- ja kontrollorganitesse;
   2. võtta osa EAL-i korraldatud üritustest;
   3. saada EAL-i poolt levitatavat informatsiooni;
   4. esindada eestseisuse volitusel EAL-i;
   5. omades viieaastast tegevliikmestaaži, anda soovitusi uute liikmete vastuvõtmiseks.
2. EAL-i liige on kohustatud:
   1. järgima EAL-i põhikirja ning EAL-i juhtorganite otsuseid;
   2. järgima EAL-i kutse-eetika norme;
   3. võtma osa EAL-i tegevusest ning aitama kaasa EAL-i eesmärkide saavutamisele;
   4. tasuma liikmemaksu üldkogu poolt kehtestatud tingimustel, välja arvatud auliikmed;
   5. hoidma kõrgel arhitekti kutseala ja EAL-i mainet;
   6. teatama EAL-i juhatusele oma elukoha- ja kontaktandmete muutumisest hiljemalt ühe kuu jooksul;
   7. vastavalt käesolevas põhikirjas toodud korrale teatama EAL-i juhatusele teostest, mis liige on EAL-i loomealal loonud.

EAL-ist väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord

1. EAL-i liikmel on õigus igal ajal kirjaliku avalduse alusel EAL-st välja astuda.
2. EAL-i liikme võib EAL-ist välja arvata eestseisuse otsusega järgmistel juhtudel:
   1. liige ei täida käesolevas põhikirjas ettenähtud või EAL-i juhtorganite poolt talle pandud kohustusi;
   2. liige rikub kutse-eetika norme;
   3. liige kahjustab oluliselt EAL-i mainet;
   4. liige ei ole tasunud liikmemaksu jooksva aasta 31. detsembriks;
   5. liige on teadlikult esitanud EAL-ile valeandmeid.
3. Liikme väljaarvamise otsustab eestseisus salajase hääletamise teel.
4. Juhatus teatab liikmele tema võimalikust väljaarvamisest kaks kuud ette.
5. Väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest tuleb EAL-ist väljaarvatud liikmele viivitamatult kirjalikult teatada. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab üldkogu otsusega ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
6. Juhul, kui liige ei nõustu eestseisuse poolt tema väljaarvamise kohta tehtud otsusega, on liikmel õigus taotleda eestseisuse otsuse kehtetuks tunnistamist üldkogu poolt kirjaliku avalduse esitamisega juhatusele ühe kuu jooksul arvates eestseisuse vastava otsuse väljasaatmise kuupäevast.

EALi AVALIKU TEENISTUSE ARHITEKTIDE KOGU

1. EALi juurde kuulub avaliku teenistuse arhitektide kogu (ATAK), milline tegutseb EALi eestseisuse poolt määratud tingimustel ja korras. Kogu loomise aluseks on avaliku teenistuse arhitektide töö eripära. EALi liikmed, kes soovivad astuda ka avaliku teenistuse arhitektide kogu liikmeks, säilitavad samaaegselt ka EALi tegevliikme staatuse. Uued kogu liikmeks astunud on vaid avaliku teenistuse arhitektide kogu liikmed.
   1. EALi avaliku teenistuse arhitektide kogu liikmeks võivad astuda:
      1. professionaalsed arhitektid, kes on töötanud riigiametis või kohalikus omavalitsuses arhitekti (või mõnel muul arhitektuuriga seonduval ametikohal) vähemalt 2 aastat ja omavad vähemalt 2-aastast projekteerimiskogemust;
   2. Avaliku teenistuse arhitektide kogu liikmeks taotlejal tuleb esitada EALi eestseisusele kirjalik avaldus koos kolme vähemalt viieaastase tegevliikme-staažiga EALi liikme soovitusega, avaldusele lisatakse:
      1. kirjeldus tegevusest riigiametis või kohalikus omavalitsuses;
      2. oma senise loomingu valikkogu kirjeldus (või mapp).
   3. EAL i avaliku teenistuse arhitektide kogu liikmed osalevad EALi tegevuses põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras.
   4. EALi avaliku teenistuse arhitektide kogu liikmetel on õigus:
      1. võtta osa EALi poolt korraldatud üritustest;
      2. saada EALi poolt levitatavat informatsiooni;
      3. algatada seonduvalt oma tööga kohalikus omavalitsuses diskussioone
      4. järgima EALi põhikirja ning EALi juhtorganite otsuseid;
      5. järgima EALi kutse-eetika norme;
      6. aitama kaasa EALi eesmärkide saavutamisele;
      7. tasuma EALi liikmemaksu;
      8. hoidma kõrgel arhitekti kutseala ja EALi mainet;
      9. teatama EALi juhatusele oma elukoha- ja kontaktandmete muutmisest hiljemalt ühe kuu jooksul.EALi avaliku teenistuse arhitektide kogu liige on kohustatud:

EALi noortekogu

1. EALi juurde kuulub noortekogu, kes tegutseb EALi eestseisuse määratud tingimustel ja korras.
   1. EALi noortekogu liikmeks võib olla:
      1. arhitektuuriüliõpilane, kes õpib arhitekti õppekaval põhinevas õppes arhitektuuri;
      2. arhitekti õppe lõpetanud arhitekt.
   2. EALi noortekogu liikmeks taotlejal tuleb esitada EALi eestseisusele kirjalik avaldus, tõend koolist, kus ta kutset omandab, või diplomi koopia. Eestseisus otsustab noortekogu liikmeks vastuvõtmise hääletamise teel. EALi noortekogu liikmesus lõpeb väljaastumisavalduse esitamisel, EALi liikmeks vastuvõtmise või noortekogu liikmete hulgast väljaarvamise otsuse tegemisel.
   3. EALi noortekogu liige võtab EALi tegevusest osa põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras.
   4. EAL noortekogu liikmel on õigus:
      1. võtta osa EALi poolt korraldatud üritustest;
      2. saada EALi poolt levitatavat informatsiooni;
      3. esindada noortekogu volitusel EALi noortekogu.
   5. EALi noortekogu liige on kohustatud:
      1. järgima EALi põhikirja ning EALi juhtorganite otsuseid;
      2. järgima EALi kutse-eetika norme;
      3. võtma osa EALi tegevusest ning aitama kaasa EALi eesmärkide saavutamisele;
      4. tasuma liikmemaksu üldkogu poolt kehtestatud tingimustel;
      5. hoidma kõrgel arhitekti kutseala ja EALi mainet;
      6. teatama EALi juhatusele oma elukoha- ja kontaktandmete muutumisest hiljemalt ühe kuu jooksul;
   6. EALi noortekogu liige on kohustatud põhikirja p 6.1. nimetatud tegevliikme nõuetele vastavuse saavutamise aastal esitama EALi eestseisusele avalduse liikmeks vastuvõtmiseks või EALi noortekogu liikmest väljaastumiseks.
   7. EALi noortekogul on õigus valida endale EALi liikmete seast esindaja.

EALi struktuur ja juhtimine

Üldkogu

1. EAL-i kõrgeim organ on üldkogu (liikmete üldkoosolek).
2. Üldkogu ainupädevuses on:
   1. EAL-i eesmärgi muutmine;
   2. EAL-i põhikirja muutmine;
   3. EAL-i lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
   4. kaheks aastaks EALi eestseisuse liikmete valimine, EALi presidendi valimine, revisjonikomisjoni ja aukohtu liikmete valimine;
   5. majandusaasta aruande kinnitamine;
   6. liikmemaksu suuruse ja maksmise korra määramine.
3. Juhul, kui EAL-i presidendi valimine üldkogul ebaõnnestub, kohustub eestseisus valima EAL-i presidendi oma koosseisust.
4. EAL-i juhatus kutsub üldkogu kokku vähemalt üks kord aastas.
5. EAL-i juhatus on kohustatud üldkogu kokku kutsuma, kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjust ära näidates EAL-i eestseisus, revisjonikomisjon või vähemalt 1/10 EAL-i liikmetest.
6. Kui juhatus ei kutsu üldkogu punktides 23 ja 24 toodud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkogu ise kokku kutsuda põhikirja punktis 26 määratud korda järgides.
7. Üldkogu kokkukutsumisest teatab juhatus liikmetele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Üldkogu kokkukutsumise teates peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht, päevakord ja koht, kus saab tutvuda arutamisele tulevate küsimustega seotud materjalide ja otsuste projektidega.
8. Üldkogul võib osaleda EALi liige. Üldkogul kandideerida ja hääletada võib EALi liige, kellel on tasutud liikmemaks üldkogule eelneva kalendriaasta lõpuni, või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine EALi liige.
9. Üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Üldkogu koosolekut juhatab EAL-i president või tema äraolekul üks EAL-i asepresidentidest.
10. Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkogu on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.
11. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogu koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, välja arvatud:
    1. põhikirja punktis 21.1 nimetatud küsimuse otsustamine, kus otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 9/10 EAL-i liikmete nõusolek;
    2. põhikirja punktides 21.2 ja 21.3 nimetatud küsimuste otsustamine, kus otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 2/3 üldkogul osalenud liikmete või nende esindajate nõusolek.
12. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav üldkogu koosoleku juhataja hääl.
13. Hääletamine üldkogu koosolekutel on avalik, välja arvatud isikuvalimised, millel hääletamine on salajane.

Eestseisus

1. Üldkogu koosolekute vahelisel perioodil täidab üldkogu ülesandeid ning juhib EAL-i tegevust eestseisus (volikogu). Eestseisus võtab vastu otsuseid kõikides EAL-i juhtimise küsimustes, mis ei kuulu üldkogu ainupädevusse vastavalt käesoleva põhikirja punktile 21 või ei ole antud juhatuse pädevusse.
2. Eestseisus on vähemalt 20-liikmeline, kuhu kuuluvad:
   1. kakskümmend üldkogu poolt liikmete seast valitud liiget;
   2. üldkogu poolt valitud EAL-i president;
   3. iga EAL-i sektsiooni (osakonna) esimees.
   4. EALi kutsekomisjoni esimees.
3. Eestseisuse liikmed valitakse kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni.
4. EAL-i eestseisuse pädevuses on:
   1. EAL-i juhatuse liikmete arvu otsustamine, oma koosseisust EAL-i kuni nelja asepresidendi valimine;
   2. teistesse organisatsioonidesse ja liitudesse astumise otsustamine;
   3. EAL-i esindajate määramine institutsioonidesse, ühendustesse ja muudesse organisatsioonidesse;
   4. liikmete, noortekogu, avaliku teenistuse arhitektide kogu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;
   5. stipendiumide määramine;
   6. juhatuse liikmete tasude määramine;
   7. kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine;
   8. oma koosseisust EAL-i presidendi valimine põhikirja punktis 22 toodud juhul;
   9. EAL-i juhtimise ja tegevuse muude küsimuste otsustamine;
   10. Presidendi, juhatuse, eestseisuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni valimiskorra kinnitamine.
5. Eestseisuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Eestseisuse istungit juhatab EAL-i president või tema äraolekul üks asepresidentidest.
6. Eestseisuse liige, kes mõjuval põhjusel ei saa eestseisuse istungil osaleda, võib volitada teist eestseisuse liiget ennast esindama. Volitus peab olema vormistatud kirjalikult.
7. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole eestseisuse liikmetest.
8. Eestseisuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole eestseisuse istungil osalenud liikmetest või nende esindajatest, välja arvatud põhikirja punktides 6.2, 7 ja 13 nimetatud küsimuste otsustamine, kus otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 3/4 eestseisuse liikmete nõusolek.
9. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav EAL-i presidendi hääl.
10. Mõjuval põhjusel võib eestseisus otsuse vastu võtta ilma istungit kokku kutsumata kirjaliku (elektroonilise) hääletamise teel. Kirjaliku hääletamise korral loetakse otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletavad vähemalt 3/4 eestseisuse liikmetest. Otsuse kirjaliku hääletamise vajalikkuse kohta teeb EAL-i president.
11. Hääletamine eestseisuse koosolekutel on avalik, välja arvatud isikuvalimised, millel hääletamine on salajane.
12. Eestseisuse liige, kes mõjuval põhjusel ei saa eestseisuse töös osaleda, võib eestseisusele kirjalikult esitatava avalduse alusel eestseisusest tagasi astuda. Seejärel on eestseisus kohustatud tagasiastunud liikme asemele kutsuma üldkogul eestseisuse liikmete valimistel pingerea alusel järgmise enim hääli saanud kandidaadi.

Juhatus

1. EAL-i juhatus on kolme- kuni viieliikmeline, kuhu kuuluvad president ja kuni neli asepresidenti.
2. Juhatuse liikmed valitakse kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni eestseisuse poolt.
3. EAL-i presidendiks võib üks ja sama isik olla valitud mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks perioodiks.
4. EAL-i juhatuse pädevuses on:
   1. eestseisuse ja üldkogu kokkukutsumine;
   2. eestseisusel ja üldkogul arutatavate küsimuste ettevalmistamine;
   3. EAL-i raamatupidamise korraldamine;
   4. lepingute sõlmimine EAL-i nimel;
   5. EAL-i esindamine avalikkuse ees.
5. Ilma erivolituseta on õigus EAL-i kõikides õigustoimingutes esindada EAL-i presidendil.
6. EAL-i presidendi äraolekul täidab tema kohustusi ja esindab EAL-i üks asepresidentidest vastavalt presidendi otsusele.

Osakonnad ja muud üksused

1. EAL-i liikmed võivad moodustada territoriaalsel või muul alusel alalisi või ajutisi sektsioone (osakondi).
2. Sektsiooni moodustavate asutajaliikmete minimaalne arv on kümme (10) EAL-i liiget.
3. Sektsiooni juhib kolme kuni viieliikmeline juhatus, mis valitakse sektsiooni kuuluvate EAL-i liikmete poolt ja nende seast lihthäälteenamusega kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni. Sektsiooni juhatus, sealhulgas sektsiooni esimees valitakse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast EAL-i üldkogu, kus toimusid valimised.
4. Sektsiooni põhimääruse kinnitab EAL-i eestseisus sektsiooni moodustavate EAL-i liikmete ühisel ettepanekul. Sektsiooni põhimääruses määratakse sektsiooni õigused ja kohustused ning sektsiooni juhatuse pädevus ja esindusõigus.
5. Sektsioon on kohustatud järgima EAL-i põhikirja ning juhtorganite otsuseid.
6. Sektsioonid ei ole juriidilised isikud.
7. EAL-i raames võivad tegutseda klubid, töörühmad ja muud üksused, kuhu võivad kuuluda ka EAL-i liikmeks mitteolevad isikud. Eelmainitud üksused moodustab ning nende tegutsemise tingimused ja korra määrab EAL-i eestseisus.

Kutsekomisjon

1. Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks moodustatakse EAL-i juurde kutsekomisjon, kelle pädevusse kuulub planeerimise ja arhitektuurse projekteerimise valdkonna kutsekvalifikatsiooni omistamise korraldamine.
2. EAL-i esindajad kutsekomisjoni nimetab, selle tegevusstatuudi ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra kooskõlastab EAL-i eestseisus.

Teoste registreerimise ja teostest teatamise kord

1. EAL-i liikmete poolt EAL-i loomealal loodud ja liikmete poolt EAL-ile teatatud teoste kohta peab arvestust juhatus.
2. EAL-i liige on kohustatud teatama tema poolt kalendriaasta jooksul EAL-i loomealal loodud teostest, esitades EAL-i juhatusele hiljemalt 31. detsembriks kirjalikult vähemalt järgmised andmed:
   1. teose nimetus või teose pealkiri;
   2. teose lühikirjeldus;
   3. autor(id);
   4. loomise aasta;
   5. autori varaliste õiguste kuuluvus;
   6. tellija (kui on teada);
   7. paiknemise aadress (kui on teada).
3. Juhatusel on vajaduse korral õigus nõuda EAL-i liikmelt teose kohta täiendavaid andmeid, mida ei ole nimetatud punktis 61.

Loometoetuste ja stipendiumide maksmine

1. Loometoetuse määramise komisjoniks EAL-is on eestseisus, kelle töösse loometoetuste määramise otsustamisel on kaasatud riigi esindajana kultuuriministri nimetatud ametnik.
2. EAL-il on õigus jätta loometoetus määramata vabakutselisele loovisikule, kes taotleb või saab loometoetust teistest loomeliitudest.
3. Loometoetuse saajate registrit ning arvestust EAL-i poolt määratud ja makstavate loometoetuste üle peab EAL-i juhatus. Registrisse kannab juhatus järgmised andmed:
   1. toetust saava loovisiku nimi;
   2. toetuse maksmise ajavahemik;
   3. toetuse määramise otsuse number ja kuupäev;
   4. toetuse suurus;
   5. toetuse maksmise lõpetamise kuupäev ja põhjus.
4. Eestseisus võib määrata stipendiume EAL-i loomeala seisukohalt oluliseks loome-, õppe- ja teadustööks muuhulgas riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt, kui seda toetust ei kasutata aasta jooksul täielikult loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele.
5. Eestseisus otsustab stipendiumi andmise konkreetse taotluse või avaliku konkursi alusel, stipendiumi eesmärgi, suuruse ja maksmise tingimused, samuti stipendiumi saaja poolt stipendiumi kasutamise aruande esitamise tähtaja.
6. Stipendiumi võib taotleda EAL-i liige, kes:
   1. ei taotle ega saa stipendiumi samal eesmärgil ühestki teisest loomeliidust;
   2. kellel puudub liikmemaksuvõlgnevus EAL-i ees.
7. Eestseisuse liige ei või hääletada, kui eestseisus otsustab loometoetuse või stipendiumi määramist talle või tema lähikondsele (abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale). Käesolevas punktis nimetatud juhul ei arvestata selle eestseisuse liikme häält ka esindatuse määramisel.

EALi vara

1. EAL-i ülesannete täitmist rahastatakse:
   1. liikmemaksudest;
   2. eraldistest, toetustest, annetustest;
   3. EAL-i põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;
   4. muust tulust.
2. EAL-i omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik EAL-i põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadustega.

EALi revisjonikomisjon ja aukohus

1. EAL-i revisjonikomisjon on kolmeliikmeline ja see valitakse üldkogu poolt kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni.
2. Revisjonikomisjon kontrollib EAL-i finantsmajanduslikku tegevust üks kord aastas pärast majandusaasta lõppu, koostab kontrolli tulemuste kohta aruande ja esitab selle üldkogule.
3. Juhatuse ja muu organi liikmed on kohustatud võimaldama revisjoni läbiviijatel tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
4. EAL-i kolmeliikmeline aukohus ja selle kaks asendusliiget valitakse üldkogu poolt kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni.
5. EAL-i aukohtu pädevuses on:
   1. EAL-i liikme vastu esitatud kaebuste arutamine;
   2. kutse-eetika normide rikkumisest tulenevalt eestseisusele ettepaneku tegemine liikme väljaarvamiseks EAL-ist;
   3. muude kutse-eetika valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamine.
6. Aukohus võib käsitleda ja anda hinnanguid mistahes arhitekti tegevuse kohta vastava avalduse esitaja taotlusel, kuid ei langeta otsuseid EAL-i mittekuuluvate arhitektide kohta.
7. EAL-i aukohus on aruandekohustuslane EAL-i üldkogu ees.
8. EAL-i aukohtu tegevust reglementeeritakse eestseisuse poolt kinnitatavate aktidega.

EALi ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine

1. EAL-i ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seadusega sätestatud korras.
2. EAL-i lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valib üldkogu likvideerimiskomisjoni.
3. EAL-i lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle vastavalt üldkogu otsusele samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või arhitektuurialal akadeemilist kõrgharidust andvale ülikoolile, kes tegutseb avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

Põhikirja redaktsioon on kinnitatud üldkogu koosoleku otsusega 9. mail 2024.