Põhjamaade ja Balti riikide arhitektuurivõistluste organiseerijad kohtusid tänavu Eestis

11. oktoobril korraldas Eesti Arhitektide Liit Põhjamaade ja Balti riikide arhitektuurivõistluste organiseerijate, koordinaatorite ja töögruppide kohtumise Tallinnas. Kohale oli tulnud esindajaid nii Islandilt, Norrast, Rootsist ja Soomest, üle veebi ühinesid Taani esindajad. Külalisena oli esmakordselt kutsutud esindaja Lätist ja kohtumisel osalesid mitmed EALi võistluste töögrupi liikmed.

Osalesid:

  • Hildur Gunnlaugsdottir, Island
  • Gisle Nataas, Norra Arhitektide Liit
  • Anna Ulrika Elisabeth Nero ja Anna Forsberg, Rootsi Arhitektide Liit
  • Dorte Sibast ja Sidsel Gelting Hodge, Taani Arhitektide Liit
  • Kirsti Rantanen, Soome Arhitektide Liit SAFA
  • Dace Kalvane, Läti Arhitektide Liit
  • Aet Ader, Ingrid Mald, Liina Soosaar, Pelle-Sten Viiburg, Kalle Komissarov, Ülle Maiste ja Eve Komp, Eesti Arhitektide Liit

Iga-aastase kohtumise eesmärk on vahetada ja jagada teadmisi ning kogemusi, kuna riikide traditsioonid ja suunad arhitektuurivõistluste läbiviimisel on erinevad. Samuti erinevad riigiti korraldatavate võistluste arv ning preemiafondid, kuid sellele vaatamata on ühisosa riikide ja hea ruumi eest seismise osas suur. Eesti paistab silma aktiivse võistlusmaastiku poolest: korraldatakse väikse riigi kohta palju peamiselt avalikke arhitektuurivõistlusi.

Kohtumine toimus ühel intensiivsel päeval, kuhu mahtus iga riigi esindaja ülevaade arhitektuuriväljal toimuvast, toodi välja probleemkohad ja arutati neid.

Peale ühist lõunat toimus arhitektuuriajaloolase Mihkel Karu juhtimisel tuur legendaarsesse Linnahalli. Peale seda suunduti auhinnatud Pelgulinna Riigigümnaasiumisse, kus hoonet tutvustas üks hoone autoritest, Ott Alver büroost Arhitekt Must. Õhtu ja sisukad vestlused jätkusid vabas vormis õhtusöögil.

Kuna probleemkohtade arutelu jäi Tallinnas üsna lühidaks, siis otsustati ühiselt jätkata seda veebikohtumisel, mis toimus 22. oktoobril, kus sai igast riigist veel rohkem inimesi osaleda.

Teemadena olid õhus nii keskkonnahoid arhitektuurivõistluste korraldamise, pärandi kaitse, AI kasutamine võistlusele esitatavate tööde puhul, tasustamata töömahu vähendamine mitme-etapiliste võistlusformaatidega kui ka eetika küsimused.

Põhjamaades on kasutusel oluliselt enam erinevaid võistluste formaate ja need on osatud panna ka riigihanke formaati. Kõlama jäi, et kvaliteedikriteerium eelvalikuga võistluse hindamisel on seal suudetud vaidlustustele vettpidavaks saada. Üldiselt peetaksegi parimaks eelvalikuga 2-etapilist võistlust, aga valik tehakse puhtalt kavandi/idee pealt. Kvalifitseerimiskriteeriumide rakendamine on viidud jätkuhanke tingimustesse. Kokkuhoid ja majanduslik mõtlemine parima ideekavandi valimisel on praeguses majandussituatsioonis tugevaks võtmeteguriks igal pool.

Järgmise aasta kohtumine toimub 18.-19. septembril Norras Oslos, kus samaaegselt leiab aset ka Oslo Arhitektuuritriennaal.

Suur tänu Eesti Arhitektuurikeskusele, Ott Alverile ja Pelgulinna Riigigümnaasiumile, restoranidele Oda ja Ülo, Kalamaja pagarile ja kõigile, kes aitasid päeval teoks saada!

Liina Soosaar, Ingrid Mald