“Pööninguseadus” sattus viimasel sekundil Allar Jõksi kriitika alla
Kai Kalamees
Riigikogu otsib juriidiliselt vettpidavat skeemi katusealuste täisehitamiseks.
Õiguskantsler Allar Jõksi viimase hetke sekkumine nurjas riigikogu plaani kinnitada seadus, mille eesmärgiks on lõpetada olukord, kus ühe või kahe naabri vastuseisu tõttu jääb kortermaja pööning täis ehitamata.
Läinud nädala parlamendi tööplaani järgi pidi vastava eelnõu lõpphääletus toimuma 13. aprillil. Majanduskomisjon oli aga sunnitud aja maha võtma, kui paar päeva varem saabus riigikokku Jõksi märgukiri, mille järgi riivab eelnõu põhiseaduses sätestatud omandiõigust. “Eelnõu tagajärjel võib mõni korteriomanik oma tahte vastaselt ilma jääda oma pööningu või korteri mõttelisest osast juhul, kui korteriomanike enamus seda soovib,” märkis Jõks, kelle hinnangul oleks tegu omamoodi sundvõõrandamisega. “Ilmselgelt ei ole lihtsalt keldri- või pööningukorruse välja- ehitamine üldine huvi,” põhjendas õiguskantsler.
Eelnõu vaieldakse uuesti läbi
Korteriühistute liit on alates 2003. aastast püüdnud leida vastumürki üsna sagedastele juhtumitele, kus kas või ühe majaelaniku veto laseb liidu õigussekretäri Urmas Mardi sõnul põhja kümnete inimeste head kavatsused. “See lahendus on mõeldud pujäänidele, kes ei arvesta enamuse tahtega teha kogu maja pööningu arvelt korda,” rääkis Mardi. “Kõik majad ei suuda remondiks kallist laenu võtta ega remondifondi luua.”
Samas tervitas ta Jõksi “viimase sekundi” pöördumist, mis lubab eelnõu veel kord läbi vaielda. “Õiguslikult on tegu väga keerulise teemaga. Palju halvem oleks, kui keegi vaidlustaks asja riigikohtus. Siis tekiks kaaluta olek ja poleks teada, kas seadust saab rakendada,” ütles Mardi. Korteriühistute liidu esimees ja õiguskantsler kohtusid eile. Mardi sõnul andis kohtumine Jõksiga lootust, et koostöös suudetakse leida juriidiliselt korrektne sõnastus.
Üheks raskeks pähkliks on küsimus, kas pööningule uute eluruumide rajamise korral tuleks inimestele maksta ka rahalist hüvitist lisaks sellele, et nii teenitud summadega saab maja uue katuse ja uued torud. “Topeltkompenseerimist olla ei saa,” leidis Mardi.
Lisakorrused rikuvad linnapilti
•• Narva maanteel elava tallinlanna sõnul on inetute “kuuride” ehitus Tallinna kesklinna majade katustele omane arengumaadele, olles kaugel euroopalikust lähenemisest.
•• “Lisakorrused peaksid sulanduma üldise arhitektuurilise pildiga. Veel tuleks ülikalli katusepinna müügist saadav raha suunata osaliselt majade välisfassaadide korrastamiseks, mida aga sageli ei tehta. Arendajate pressing lähtub enamasti kõi-gest muust,” rääkis ta.
•• Enamikul tema kodutänava majadel kõrguvad sobimatud katuseehitised. Mitmete elanike protest on aga senini suuremad ehitustööd Narva maantee 23 ja Narva maantee 38 juures ära hoidnud.
•• Samas on praegu Eestis saja ringis neid juurde ehitatud kortereid, mida seaduseaukude tõttu kinnistada ei saa.