Prantsuse lütseumi spordihoone ehitamine võib alata aasta pärast
Prantsuse lütseumi spordihoone ideelahenduse konkursi võitis töö märgusõnaga «Balle». Asjatundjate hinnangul sobib tulevane võimla hästi Hariduse tänava äärde.
Foto: Repro
Prantsuse lütseumi spordihoone arhitektuurne ideelahendus on selgunud. Kooli direktor Lauri Leesi loodab, et aasta pärast lüüakse kopp maasse ning temagi saab veel direktorina uues võimlas lastega koos sporti teha«Olen tõesti optimist,» kinnitas Leesi. «Kui praegune linnavõim püsib, peaksid asjad nobedalt minema. See on ju vaid kooli võimla, mitte mingi linnahall, nii et detailplaneeringu tegemine ei tohiks palju aega võtta ning aasta pärast saaks kopa maasse lüüa.».
Leesi väitis, et spordihoone ideekonkursi lahenduse valimine käis igati demokraatlikult. Kõigile esitatud tingimustele vastas 12 tööst üheksa. Kooli, linnavalitsuse, muinsuskaitse, arhitektide liidu ning kunstiülikooli arhitektuurikateedri esindajatest koosnenud kaheksaliikmeline komisjon valis tööde hulgast välja viis paremat. Iga asjatundja andis oma hinded ning kõige rohkem punkte kogunud töö oligi võitnud.
Rahuldab vajadusi
Tallinna haridusameti haldusosakonna juhtivspetsialist Maire Vaske ütles, et märgusõna «Balle» taga peituva võidutööga jäid seekord ka muinsuskaitsjad rahule, mistõttu ei tohiks hoone ehitamisega probleeme tekkida. Mullu toimunud riigihankekonkursile laekunud ainus töö sai just muinsuskaitsjate kriitika osaliseks, sest ei sobinud miljööväärtuslikku keskkonda.
Uus spordihoone võtab enda alla põhiliselt kooli praeguse autoparkla ning ulatub natuke ka spordiplatsile. Siiski jääb piisavalt ruumi, kus lapsed saavad vabas õhus kaugust hüpata ning muidu sportida. Ehitatavasse hoonesse tuleb täismõõtmetes võimla, jõusaal, aeroobikasaal, garderoob, dušid ning muud vajalikud ruumid. Samuti on majja kavandatud poiste tööõpetuse klass, mis koolis siiani puudub.
Ujulat uues spordihoones ei ole, kuid Vaske sõnul saadakse hakkama, kuna kesklinnas leidub ujulaid juba praegu.
Sobib keskkonda
Uus hoone sobib hästi ümbrusega, ulatudes kõrguses põhiliselt Hariduse tänava tasandini. Kooli parkla ning praegune spordiplats jääb tänavast tükk maad allapoole, mistõttu on ehitamiseks piisavalt ruumi. Ainult võimla kerkib veidi kõrgemale, jäädes samas nii Prantsuse lütseumi kui ka teistest lähedal asuvatest hoonetest palju madalamaks. Seetõttu ei tohiks spordihoone Vaske sõnul kuidagi varjata naabermajade elanike päikesevalgust.
Ideekonkursi võidukavandi järgi ühendatakse uus spordihoone nii kõrvalasuva Prantsuse lütseumi peahoone kui ka teisel pool Hariduse tänavat asuva algklasside majaga. Viimasel juhul hakkab ühenduskäik kulgema tänava alt. Esikohatöö juures kiitis Vaske eelkõige sisemise ruumilahenduse otstarbekust, mis on koolihoone puhul olulisem kui pilkupüüdev väljanägemine.
Reedel toimub konkursitööde autorite avalikustamine ja saab selgeks, millised arhitektid on võidutöö taga. Vaske ütles, et kui autorid on nõus oma tööd jätkama, toimub väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankekonkurss ning projekteerimine võib alata. Ka detailplaneering on vaja koostada, kuid see ei tohiks suhteliselt lihtsa hoone juures venima jääda.
Urmas Seaver
Ka Tallinna reaalkool tahab ehitada uue võimla
Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma kinnitas, et nende koolil ei ole küll nii hästi läinud kui Prantsuse lütseumil, kuid õnneks on asjad liikuma hakanud. Ta lisas, et vastavalt kokkuleppele kannab kooli uue võimla detailplaneeringu eest hoolt Tallinna linnavalitsus. Heal juhul valmib planeering järgmise aasta jooksul. Kooli hoolekogu on aga südameasjaks võtnud oma kulul tulevase hoone mahuline eskiis koostada ning muinsuskaitse erinõuded tellida. Vastava lubaduse on hoolekogu ka linnavalitsusele andnud.
Loodetavasti kinnitab kultuuriväärtuste komisjon lähiajal muinsuskaitse erinõuded. Seejärel saab juba paika panna võimlahoone lõpliku mahulise eskiisi. Polma sõnul eelistavad nii hoolekogu kui ka arhitektid niisugust varianti, et tulevane hoone jääks Estonia puiestee äärde. Selline projekt oleks kooskõlas ka linnaplaneerimise loogikaga ning täidaks praeguse augu tänavaliinis. Pealegi pakkus samalaadse lahenduse kunagi välja arhitekt Vilen Künnapu, kahjuks jäi see projekt ellu viimata.
Polma sõnul on reaalkooli õpilaste siseruumides sportimise võimalused praegu kehvad – 1000 lapse käsutuses on alla 200 ruutmeetri saalipinda. Uue võimla valmimine parandab olukorda, kuid siis väheneb jälle õues sportimise ruum. Kaht head asja korraga ei saa kool tema sõnul endale kahjuks lubada.
