Professor Õiger: linnahalli korrastamise hind üle pakutud

Eesti Päevaleht 02.03.2004
Piret Peensoo

Kahe aasta vanuse uuringu järgi kuluks kolossi kordategemiseks 150 miljonit krooni
  
Tehnikaülikooli professori Karl Õigeri hinnangul on linnahalli renoveerimise hind 720 miljonit krooni kõvasti ülepakutud ja selles kajastub halli lammutamise lootus.
“Kuni oodatakse lammutamist, on hind kõrge. Kui läheb säilitamiseks, otsitakse kohe odavamaid võimalusi,” leidis 2002. aasta novembris linnahalli seisundit uurinud professor.

Hind sõltub projektist
Renoveerimise hinnana võib Õigeri sõnul välja pakkuda ükskõik millise numbri ja ka spetsialistile ei ütle see midagi, kuni pole teada, millised tööd milliste materjalidega teha tahetakse. “Lõpuks võib ta ju ka üle kullata,” lausus ta.

Renoveerimine võib tähendada ümberehitamist vundamendist alates. Õiger osutas, et maksumus sõltub projektist ja ehitusfirmade pakkumistest. “Osalesin eelmisel kevadel ise ühes komisjonis, kus ühe objekti kohta (plaanis 36 x 36 m) olid pakkumised 60–90 miljonit krooni. Võitis firma, kes pakkus 60. Lähtuvalt nimetatud hoonest võiks 720 miljoni krooni eest valmis ehitada 12 kuuekorruselist kontorihoonet summaarse plaanimõõduga 36 x 432 meetrit koos torustike, elektriseadmete jms,” nentis ta.

Professor nimetas halli renoveerimise kuluks ligikaudu 100–150 miljonit krooni. Selle raha eest saaks jäähalli läbijooksva katuse moodsamaga asendada, remontida linnahalli katuse, kinnitada osaliselt lahti tulnud vooderduse jne. “Julgeksin küll arvata, et isegi siis, kui 10–20 aastat midagi ei tehta, seisab hall püsti,” lisas ta.

Arhitektuurimälestise säilimist toetav insener pahandas, et uued elamud tuleb just mere äärde ehitada. Nii võime ühel päeval end leida olukorras, kus praegusele linnahalli territooriumile on ka tõkkepuu ette pandud ja linlased sinna enam ei pääse, uskus ta.

Avariioht tõestamata
Linnahalli lammutamise põhjuseks nimetatud avariiohtlikkust saab Õigeri sõnul tõestada vaid põhjalike arvutustega. “Kui hall on avariiolukorras, siis ma ei saa absoluutselt aru, kelle eluga riskitakse? Sellisel juhul tuleb lint ümber panna, vara ja inimesed evakueerida,” nõudis ta.

Abilinnapea Aivar Pärna teatas möödunud nädalal linna meediaosakonna vahendusel, et linn kaalub linnahalli lammutamiseks loa taotlemist, sest investeerimispanga LHV koostatud analüüsi järgi läheb halli renoveerimine kalliks ega tasu majanduslikult ära.
Praegu on linnahall arhitektuurimälestis ja muinsuskaitsjate kinnitusel puudub põhjus teda nimekirjast välja arvata.

Igal eksperdil oma hind
Osaühingu Manutent juht Märt Vooglaid: “Jätke tehnilised küsimused asjatundjate arutada! Korda saab linnahalli teha ka 30 miljoni krooni eest. Selleks, et see vastaks tänapäeva nõuetele, kulub Amholdi ekspertiisi järgi 480–580 miljonit krooni. See 720 miljonit on leitud tänu sellele, et 150 miljonit jääb maa eest saamata.”

Elamumajandusameti juhataja Margus Kruusmägi: “Seal on kaks eri asja. Olen professor Õigeriga asja arutanud ja saan aru, et 150 miljonit kulub hädapärasemate tööde tegemiseks, et hall edasi ei laguneks. Igal eksperdil on erinev hind. On ju võimalik kasutada odavamaid ja kallimaid materjale. Kas see läheb 150 miljonit või miljard maksma – linnale vahet pole. Linn peaks kordategemiseks peale maksma ja maksmiseks tuleb raha leida kultuuri- ja noorsoorahast, mille pärast võitlemine käib. Kunstlikult pole midagi üle pakutud.”

TULEVIK
Variant 1
Linnahall jätkab praeguse ärimudeli ja mahtudega (kontserdid, külastajate arv). Linnal kui ettevõtte aktsionäril ei ole ettevõttest märkimisväärset tulu oodata. Hall ei ole jooksvalt suures miinuses ja võib meelelahutusturu positiivse arengu korral jõuda kasumisse.
Variant 2
Linnahall jätkab sama kontseptsiooni järgi, kuid umbes 640 miljoni krooni eest renoveerituna. Investeeringu tagasiteenimine tundub peaaegu võimatu, kuid ettevõte võib jõuda lihtsamini kasumisse.
Variant 3
Linnahall jätkab pärast renoveerimist uue äriplaani järgi. Võimalikele üritustele seab piirangu hoone siselahendus. Et investeering omanikele ära tasuks ja nad ka laenuintressi jõuaksid maksta, peaks firma aastas sisse tooma 32–51 miljonit krooni.
Allikas: LHV analüüs

Loe: epl 02.03.2004