Linnas leiab looduse kohtadest, kus inimene ei käi, mis on silma alt ära, varjatud ja salapärased. Sellistesse paikadesse on alati peidetud aed, kus aeg peatub, kust leiab vihjeid linnale kui looduse pelgupaigale. Need salaaiad õpetavad meile palju ka meie enda kohta. Panevad meid küsimuse ette, kas loodus linnas on ilus või kole, kas suudame taluda teisi liike ja harjumatuid olukordi või valmistavad need meile enneolematut ebamugavust.
Installatsioon lõi võimaluse astuda Oru tänava salaaeda, ronida kohtunikutoolile ja otsustada ise.
