Poska 41 kortermaja

Autorid
Margit Aule, Kristi Merilo, Marilin Sikkal, Margit Argus, Emely Mihkelsoo, Martin Siplane
Loomingu liik
Hoone
Loomingu valmimise aasta
2021
Ehitise valmimise aasta
2022
Kirjeldus
Rikkaliku dekooriga puitelamu Poska 41 hääbumisele aastakümnete jooksul elasid kaasa paljud kohalikud. Miski ei muutunud, maja ainult lagunes ja lagunes. Hoone on mahult väike, fassaad kaunites proportsioonides ja plastiline, asukoht keskne, ilmselt selle tõttu on maja saatus paljudele korda läinud. Hoone asub Kadrioru ajaloolises Sloboda piirkonnas, mis arenes 18. sajandil koos lossikompleksi rajamisega. Sellele vene küla meenutavale piirkonnale olid iseloomulikud pikad kitsad krundid, väikesed viilkatusega majad tihedalt tänava ääres. 1888. aastal valmis Aleksei Fedotovi projekti järgi elamu Tallinna Issanda Muutmise kirikus vaimulikuna töötanud Nikolai Stratonovitši perele. Hiljem ehitati hoone korterelamuks. Eriti väärtuslik on hoone tänavapoolne fassaad puitdekoori, avatäidete ja sepisväravaga, mis on nüüd hoolega restaureeritud, samas kui hoovipoolses osas saime teha kohandusi, et elamu uute omanike vajadustele vastaks. Uued omanikud soovisid kasutusele võtta katusealuse, n-ö teise korruse ruumi. Selleks tuli hoovipoolsed täielikult pehkinud vintskapid asendada pisut suurematega, et ruumides püsti kõndides liikuda saaks, samas jäid alles pööningule viinud kitsas puittrepp ja sisseehitatud kapid. Luksust lisab teisele tasandile ehitatud uus rõdu. Mahulisi sekkumisi oli seega vaja teha küllaltki vähe. Hoonesse oli aja jooksul lisatud väikeseid abiruume põhikorrusele ja kõikidel tasanditel oli suureks probleemiks loomuliku valguse vähesus. Niisiis oli meie ülesanne aidata ruumi avada, suurendada, ühendada ja tuua sellesse juurde loomulikku valgust. Selleks sai hoone põhikorrus avarama ruumiplaneeringu, hoovipoolne külg juurde aknaid ja katusele lisasime kaks valgusklaasipinda, millest üks valgustab teise korruse ruumi ja teine toob valguse ka esimese korruse muidu pimedasse trepihalli. Hoone siseruumis on palju hästi restaureeritud ja eksponeeritud ajaloolisi detaile: siseuksi, -aknaid, treppe, kapiuksi jne. Hoone oli hooletusse jäetult ja tühjalt seisnud 30 aastat ning selle olukord oli pehmelt öeldes nigel. Seepärast võib nüüd liialdamata öelda, et paljud elasid selle maja saatusele kaasa, aga perekond Sikkalid päästsid selle kauni puitdekooriga hoone.
Aadress
J. Poska 41, Tallinn
Rikkaliku dekooriga puitelamu Poska 41 hääbumisele aastakümnete jooksul elasid kaasa paljud kohalikud. Miski ei muutunud, maja ainult lagunes ja lagunes. Hoone on mahult väike, fassaad kaunites proportsioonides ja plastiline, asukoht keskne, ilmselt selle tõttu on maja saatus paljudele korda läinud. Hoone asub Kadrioru ajaloolises Sloboda piirkonnas, mis arenes 18. sajandil koos lossikompleksi rajamisega. Sellele vene küla meenutavale piirkonnale olid iseloomulikud pikad kitsad krundid, väikesed viilkatusega majad tihedalt tänava ääres. 1888. aastal valmis Aleksei Fedotovi projekti järgi elamu Tallinna Issanda Muutmise kirikus vaimulikuna töötanud Nikolai Stratonovitši perele. Hiljem ehitati hoone korterelamuks. Eriti väärtuslik on hoone tänavapoolne fassaad puitdekoori, avatäidete ja sepisväravaga, mis on nüüd hoolega restaureeritud, samas kui hoovipoolses osas saime teha kohandusi, et elamu uute omanike vajadustele vastaks. Uued omanikud soovisid kasutusele võtta katusealuse, n-ö teise korruse ruumi. Selleks tuli hoovipoolsed täielikult pehkinud vintskapid asendada pisut suurematega, et ruumides püsti kõndides liikuda saaks, samas jäid alles pööningule viinud kitsas puittrepp ja sisseehitatud kapid. Luksust lisab teisele tasandile ehitatud uus rõdu. Mahulisi sekkumisi oli seega vaja teha küllaltki vähe. Hoonesse oli aja jooksul lisatud väikeseid abiruume põhikorrusele ja kõikidel tasanditel oli suureks probleemiks loomuliku valguse vähesus. Niisiis oli meie ülesanne aidata ruumi avada, suurendada, ühendada ja tuua sellesse juurde loomulikku valgust. Selleks sai hoone põhikorrus avarama ruumiplaneeringu, hoovipoolne külg juurde aknaid ja katusele lisasime kaks valgusklaasipinda, millest üks valgustab teise korruse ruumi ja teine toob valguse ka esimese korruse muidu pimedasse trepihalli. Hoone siseruumis on palju hästi restaureeritud ja eksponeeritud ajaloolisi detaile: siseuksi, -aknaid, treppe, kapiuksi jne. Hoone oli hooletusse jäetult ja tühjalt seisnud 30 aastat ning selle olukord oli pehmelt öeldes nigel. Seepärast võib nüüd liialdamata öelda, et paljud elasid selle maja saatusele kaasa, aga perekond Sikkalid päästsid selle kauni puitdekooriga hoone.