Projekteerijad otsivad lisatööd välismaal
Aivo Vahemets
Sarnaselt arstidega otsivad ka Eesti ehitusprojekteerijad või-malusi piiri taga töötamiseks, kuna seal pakutavad tingimused on soodsamad kui kodumaal.
Lähima aasta jooksul kavatseb projekteerijate katusorganisatsioon Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) aidata oma liikmetel asutada mõnedes naaberriikides firmad, mis võimaldaks arhitektidel ja inseneridel välismaal töötada.
“Istusime koos ja vaatasime, et oma riskide maandamiseks on mõtet suunata oma tegevus väljapoole,” ütles EPBL-i esimees Tõnis Tarbe.
Välismaalt tööotsimise põhjuse seas nimetab ta esmalt kõrgemat töötasu, mis näiteks Lätis ja Leedus on 15-25 protsenti ning Taanis 3-4 korda suurem kui Eestis. Kui Taanis jääb projekteerija keskmine tunnitasu umbes 1800 Eesti krooni kanti, siis meil makstakse 400 krooni tunnist.
Samas on eestlaste töö kvaliteet Põhjamaade omaga võrreldav, kuna suur osa eestlaste täiendkoolitusest, õppematerjalidest ja infovahetusest käib Soome kaudu.
“Soomes-Rootsis on tehtud eestlaste projektide suhtes ekspertiisi ja leitud, et need on pädevad. Järelikult oleme kvaliteedilt võrreldavad,” täiendas Tarbe.
Teisest küljest näeb Tarbe välismaal töötamises äririski maandamise võimalust, kuna projekteerijad ennustavad lähiaastatel Eesti praegu kuumal ehitusturul tempo raugemist.
Tarbe hinnangul võiks välismaal tööle asuda kuni 25 protsenti siinsetest ehitusprojekteerijatest. Kuna kõrgharidusega ehitusinseneride pealekasv Eestis on väike, võib see meil omakorda kaasa tuua projekteerimisteenuse hinnatõusu.
“Ehituskonstruktsioonide projekteerijatest on Eestis juba praegu puudus,” tunnistas ehitusfirma Estconde-E tegevdirektor Angel Andla. Ta ei osanud siiski ennustada, milliseid tagajärgi peale hinnatõusu projekteerijate välismaale minek veel kaasa tuua võib.
“Esiteks ma ei usu, et nad seal väga massiliselt läbi löövad. Pigem tehakse üksikuid projekte,” arutles Andla. “Eks siis peab mõtlema hakkama, mida teha, kui see olukord käes on.”
Tarbe sõnul tuli initsiatiiv välismaal töötamise võimaluste otsimise algatamiseks liitu kuuluvatest projektbüroodest. Liidu ülesandeks on nüüd võimaluste leidmine ja projekti käivitamine.
“Eesti projekteerimisfirmade paratamatus on see, et nad on väga väikesed. Üksi laienemist üritades jookseksid nad ressurssidest tühjaks,” märkis Tarbe.
Mõnes naaberriigis kas juba tegutseva projektbüroo ostmise või uue büroo asutamise teel hakkaks firmas esialgu töötama 2-3 Eesti projekteerijat. Töötajaid lisanduks vastavalt vajadusele.
“Meie parimad projekteerimisbürood ei ole Eestis piisavalt hästi hinnatud. Me ei lepi selle olukorraga, mis siin valitseb. Kõik projekteerijad, kellel on potentsiaali, teevad kõik selleks, et liiku-da välisturgudele,” lisas Tarbe.