Projektijuht või arhitektuurinõunik?

Veebruaris alustas kultuuriministeeriumi arhitektuurivaldkonna projektijuhina tööd Yoko Alender. Sellega seoses paar küsimust kultuuriministeeriumi asekantslerile Ragnar Siilile ja endise arhitektuurinõuniku kohale valitud Yoko Alenderile.

Miks on kultuuriministeeriumis arhitektuurinõuniku koht asendunud arhitektuuri valdkonna projektijuhi kohaga? See viitab justkui arhitektuuri valdkonna tähtsuse vähenemisele kultuuriministeeriumis.

Ragnar Siil, Kultuuriministeeriumi asekantsler: Kultuuriministeeriumi ametikohtade loetelus on endiselt olemas arhitektuurinõuniku ametikoht, mille täitmiseks kuulutati välja eelmise aasta lõpus ka konkurss. Ministeeriumil ei ole olnud kavas seda kohta kaotada ega muuta projektipõhiseks. Ministeeriumi läbi viidud konkursi tulemusena tehti Yoko Alenderile ettepanek astuda arhitektuurinõuniku ametisse. Tulenevalt isiklikest põhjustest ei ole Yoko Alenderil võimalik kuni selle aasta lõpuni täies mahus neid kohuseid täita, seetõttu sõlmiti temaga leping suveni. Ministeerium loodab, et alates 2013. aasta algusest töötab ministeeriumis projektijuhi asemel täistööajaga nõunik.

Mis on projektijuhi ülesanne, mille poolest erineb tema töö arhitektuurinõuniku tööst?

Projektijuhi kõige olulisem ülesanne on arhitektuurivaldkonna riikliku arengukava/tegevuskava (täpne dokumendi formaat on alles väljatöötamisel) koostamise ettevalmistamine, eelanalüüside läbiviimine, töögruppide käivitamine ja seni koostatud materjalide läbitöötamine. Samuti on projektijuhi ülesanne osaleda arhitektuuriosa sisendi ettevalmistamises kultuuripoliitika arengusuundade dokumenti (aastani 2020) ning arhitektuurivaldkonna kajastamine ministeeriumi arengukavas. Alates 2012. aastast ei ole enam ministeeriumis arhitektuurisündmuste programmi, nüüdsest toetatakse otse Eesti Arhitektuurikeskuse kaudu valdkonna arendustegevust. Seega ei ole vaja enam menetleda taotlusi, sõlmida lepinguid ega hinnata aruandeid. Samuti on otse minu vastutusalas mitmed seni nõuniku teemadeks olnud küsimused, mh kommunismiohvrite memoriaali rajamisega seotud küsimused, aga ka arhitektuuriettevõtluse toetusvõimalused järgmisest Euroopa Liidu eelarvest.

Mis tagas sellel konkursil võidu Yoko Alenderile? Kas valik oli üksmeelne?

Kultuuriministeeriumil ei ole tavaks avaldada nõunike valikukomisjonide arutluskäike. Komisjon tegi ministrile ettepaneku valida Yoko Alender nõunikuks, seega oli tal komisjoni heakskiit. Küll aga võib öelda, et nii Yoko Alenderi esitatud visioonis kui komisjoni ees esinedes oli olemas selge nägemus valdkonna lahendamist ootavatest probleemidest, ta on algatusvõimeline ning projektijuhtimise taustaga, mis on arengukava koostamist ja Euroopa Liidu uue perioodi rahastusmeetmete ettevalmistusi silmas pidades väga oluline.

Milline on praegu arhitektuuri valdkonna kõige suurem probleem? Mida pead kõige olulisemaks ülesandeks oma uuel ametipostil?

Yoko Alender, arhitektuurivaldkonna projektijuht: Üldistades on arhitektuuri valdkonna suurim probleem ehitatud keskkonna kvaliteet. See ei ole muidugi pelgalt arhitektide mure, selle eest vastutab kogu riik, iga ühiskonna liige saab sellest osa. Arhitektuuri valdkond ei ole veel toibunud ka masuaegsest tööpuudusest ja see tõstatab arhitektide jaoks ikka ja jälle arhitektuurikorralduse teema riigi tasandil. Hetkel on ehitatud keskkonnaga seonduv jaotatud mitme ministeeriumi vastutuse alla, ei ole üheselt määratletud, kes tegeleb n-ö hallide alade ehk kattuvate teemadega. Senine turg ei ole soosinud ka tipparhitektide tööleasumist ametikohtadele riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes. Tulemuseks on olukord, kus oskusteave on killustunud. Ühiskonnas ei ole piisavalt juurdunud arusaam ehitatud keskkonna kujundamise tähtsusest, sellest, et ehitatud keskkond on kodanike kodu, riigi majanduse tallermaa ja mootor ning analoogselt looduskeskkonnaga meie ühisvara. Eesti arhitektuuripoliitika sätestab: „Turvaline, hästi toimiv ja kõrge ehituskunstilise kvaliteediga keskkond on igaühe põhiõigus, mille riik tagab seadusandluse ja elukorralduse kaudu. Arhitektuuripoliitika sihiks on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust”.

Arhitektidele on oluline, et saaks lahendatud juba 2007. aastal tõstatatud ja kehtivasse koalitsioonileppesse sisse kirjutatud küsimus võimalikest muudatustest riigi haldussüsteemis, nendest, mis puudutavad just ehitatud keskkonnaga seotud regulatsioone – planeerimisprotsessist valmis ehitisteni. See ja paljud teised valdkonna probleemid ning arengusuunad peavad saama paika kultuuriministeeriumis koostamisel raamprogrammiga „Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020”, seda täpsustatakse edasi Eesti arhitektuuripoliitika uues redaktsioonis ja selle juurde kuuluvas arhitektuurivaldkonna täpsemas tegevuskavas. Nende dokumentide aluseks oleva töö koordineerimist ja lõpuleviimist peangi oma töö põhiliseks sihiks.

Ministeeriumist öeldi, et oled esialgu ametis vaid viis kuud. Mis on selle põhjus ja kas oled huvitatud ka hiljem sel kohal jätkama?

Suve teisel poolel lähen sünnitus- ja seejärel lapsehoolduspuhkusele. Kindlaid garantiisid ei saa anda, ent minu ja ka kultuuriministeeriumi soov on, et 2013. aastal asun esimesel võimalusel uuesti ametisse, siis juba arhitektuurinõunikuna. Minu puhkuse ajal ostetakse vastav teenus sisse. Plaanin siiski end vahepeal nende teemade ja kultuuriministeeriumi vastava tööga kursis hoida.