Raekoja platsi lähedale Apteegi tänavale plaanitakse uusi maju
Eesti Päevaleht 16.04.2004
Askur Alas
Raekoja platsi lähedal Apteegi tänava ääres laiutava augu asemele võivad tulevikus kerkida seal enne märtsipommitamist asunud keskaegsete majade väliskujuga uued hooned.
Linnavalitsus algatas esmaspäeval Raeapteegi kõrvalt Vene tänavale suubuva Apteegi tänava kruntide 5, 7 ja 9 detailplaneeringu koostamise, mille eesmärk on 600-ruutmeetrisel alal sõjaeelsete hoonete taastamine.
“Uute hoonete ehitamine vanalinna on kindlasti haruldane, seda pole aastaid tehtud,” ütles kultuuriväärtuste ameti vanalinna spetsialist Olev Liivik.
Väljast nagu vana, seest päris uus
Uue detailplaneeringu lähteülesande koostamist taotles Apteegi tänav 7 kinnistu omanik OÜ Veglio esindaja Andres Suurna. “Vara on rääkida planeeritava hoonestuse arhitektuurist, alustame ju alles planeeringuga,” ütles Suurna. Kinnisvarafirma Uus Maa projektijuhina tegutseva Suurna sõnul kavatsetakse maja väliskuju küll säilitada, kuid ilme tuleb modernsem.
Tegu on muinsuskaitsealaga, seepärast pidi planeerimisele tingimused andma ka kultuuriväärtuste amet.
Muinsuskaitse nõuab arendajalt, et väljastpoolt võiks hooned näha välja nagu nad kunagi nägid, ehitamisel tuleb kasutada vanalinnas üldlevinud traditsioonilisi ehitusmaterjale. Sees on omanikul vabad käed nii ruumijaotuse kui ka viimistluse osas.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul ei anna amet siiski lõplikku kooskõlastust enne, kui alal pole tehtud arheoloogilisi väljakaevamisi. “Ma ei poolda seda, et igal pool vanalinnas hoonestust taastada, kuid Apteegi tänaval on see sobilik,” ütles Dubovik.
Negatiivse, vanalinna sobimatu näitena tõi Dubovik näiteks de la Gardie hoone Viru tänaval. Samal põhjusel on ta vastu ka Harju tänava taashoonestamisele. “Ei taha sinna kümmet de la Gardie hoonet kõrvuti. Teine põhjus on selles, et ennesõjaaegne tänavafront on seal niikuinii suures osas hävinud ning keskaja imitatsioon ei annaks midagi,” märkis Dubovik.
Märtsipommitamine hävitas pool tänavat
Sarnaselt Harju tänavaga II maailmasõjas nõukogude lennukite poolt rusudeks pommitatud Apteegi tänava asemel taastati pärast sõda endisel kujul tänava alguses asunud majad (1 ja 3). Kruntide 5, 7 ja 9 asemel jäi aga pärast rusude kokkulükkamist lage plats, mis piirati tänava poolt paemüüriga. Platsile rajas järgmises, juba Vene tänava nurgapealses majas asunud Kesktelegraaf tenniseväljaku, praegu kasutatakse platsi parklana.
1980-ndate lõpus üritati samasse kohta rajada kummalise nimega hoonet – Arhitektide Liidu Arhitektuuripropaganda Maja. Rahapuudusel jäi plaan soiku, selle täideviimisel ei oleks tänava kunagisest ilmest enam midagi järele jäänud.
Rasmus Kangropooli koostatud arhitektuuriajalooliste eritingimuste andmeil kujutas Apteegi 7 maja tüüpilist teravnurkse otsaviiluga hilisgooti kodanikumaja.
Tänava ääres asus kõrgem, kolmekorruseline põhihoone, õue pool oli madalam abihoonetega tiib. Viilkatus oli ebasümmeetriline, sest Apteegi tänav laskub järsult ja läänepoolne naaberhoone oli lihtsalt kõrgem. Tilluke puudeta ruudukujuline siseõu tagas üle madala abihoone päevavalguse.
Apteegi tänav linna vanimaid asustusalasid
Apteegi tänav on tõenäoliselt üks varasemaid linna asustusalasid. Kuigi Raekoja platsi lähedase asukoha tõttu võiks arvata, et tegu oli eliittänavaga, oli see tegelikult kõrvaltänav. Seda tänu oma järsule kaldele Vene tänava poole, mistõttu sinna oli ebamugav ehitada.
Varem kutsuti Raeapteegi järgi nime saanud Apteegi tänavat seal asuvate töökodade tõttu Rätsepate tänavaks. Varaseim kirjalik märge tänava kohta on aastast 1363, mil seda nimetati lihtsalt Vene tänavale rajatud Dominikaani kloostri tõttu “munkade juurde viivaks teeks”.
Taastatava Apteegi 7 kohta on aga ülestähendusi veelgi varasemast ajast – 1315. aastal kuulus seal asunud maja Hinricus Ploscowe’ile. Mõni-kümmend aastat hiljem müüdi Apteegi 7 ja 9 majad kahele rätsepale. Maja omanike hulgas oli järgneva paarisaja aasta jooksul näiteks bürgermeister Gherd Witte ja raekirjutaja Johannes tor Houe, pärast 1506. aastat olid omanikeks pikka aega rätsepad või kingsepad, kellest nii mõnigi oli oma ameti tsunfti olderman. 1868. aastal omandas Apteegi 7 lakivabrikant Johan Kophelm, kelle suguvõsale jäi see kuni sõjani.
Asjatundja kommentaar:
Vanalinna hambaaugud tuleks täita
Jüri Kuuskemaa, kultuuriajaloolane
Arvan, et vanalinna tänavaseinte “hambaaugud“ tuleks täita. Kui varem on olnud valdavaks lähenemiseks kolme hävinud hamba asendamine ühe suurema ja eelmistest kõrgemaga, siis nüüd hakkab hoiak muutuma ajaloosõbralikumaks. Kui ehitada vanade alusmüüride peale vanas mahus ja tavapärase katusemaastikuga hooned, siis peaksid need keskkonda valutult sulanduma, isegi siis kui fassaadidel on moodsaid kujunduselemente. Mitte nii eputuslikult palju, nagu de la Gardie kaubamajal. Loodan, et Niguliste pastoraadi ülesehitamine paekivist ja vanal kujul murrab senise vaenuliku suhtumise nn maketthoonetesse. Tõlgendagem vanakujulist uusehitist vanalinnas nagu proteeshammast inimese lõualuus.
Loe: epl 16.04.2004