Rahvusvahelise konverentsi LINNAD VEE ÄÄRES JA PEAL avaldus
Aprilli viimastel päevadel Pärnus toimunud rahvusvahelisel konverentsil LINNAD VEE ÄÄRES JA VEE PEAL osalenud itaalia, hollandi ja eesti arhitektid ning urbanistid jõudisd ühisotsusele, et meie rannikulinnu ning -külasid tuleb tulevikus kaitsta meretõusude ja tulvavete eest vastavate rajatistega. 1953.aastal Hollandit tabanud üleujutus, kus hukkus üle 1300 inimese, ning 1966.aastal Veneetsias ning Firenzes kultuuriväärtusi hävitanud veeuputused sundisid Lääne-Euroopa arhitekte, planeerijaid ja poliitikuid välja töötama uusi meetodeid loodusjõudude taltsutamiseks. Neist kogemustest on Eestil palju õppida. Amsterdami ja Delfti ülikoolide professorid ning Veneetsias asuva rahvusvahelise veeäärsete linnade liidu esindajad ühinesid konverentsil vastuvõetud avaldusega. Selles antakse konkreetseid soovitusi Eesti riigile, Eesti omavalitsustele ja kodanikele. Näiteks soovitatakse saata meie arhitekte vastavasse magistriõppesse Hollandisse ning mitte lubada rajada tiheasustust üleujutusohtlikesse piirkondadesse.
Mark Soosaar
mob. 50 24 947
Rahvusvahelise konverentsi LINNAD VEE ÄÄRES JA VEE PEAL
AVALDUS
Meie, Pärnus toimunud konverentsist osavõtjad, nendime üleujutustest ohustatud aladel toimuva planeerimistegevuse silmnähtavat mahajäämust võrreldes sama valdkonna edusammudega Lääne-Euroopas. Et tagada ohustatud piirkondade elanike turvalisus, soovitame:
Riigi tasemel:
a) täiustada seadusandlust nähes ette eritingimused planeerimiseks ja ehitustegevuseks üleujutatavatel aladel,
b) pöörduda Euroopa Liidu poole Eesti rannikualade kaitsmiseks vajalike eeluuringute kaasrahastamiseks,
c) koostada Eesti rannnikualade teemaplaneeringud, mis kavandaksid kaitserajatised võimalike üleujutuste mõjude vähendamiseks,
d) alustada planeerimisspetsialistide ettevalmistamist koostöös Lääne-Euroopa ja eriti Hollandi ülikoolidega, alustada täiendkoolitust täna Eestis töötavatele planeerijatele,
e) tellida teadusuuringuid, et välja selgitada Eestis toimuvate üleujutuste seosed globaalsete kliimamuudatustega.
Omavalitsuste tasemel:
a) vaadata üle nende omavalitsuste, kus asuvad üleujutatavad alad, ehitusmäärused eesmärgiga karmistada rannikule ehitatava hoonestuse planeerimis- ja ehitustingimusi, samuti korrigeerida juba kehtivaid detail- ja üldplaneeringuid,
b) mitte rajada uusi tiheasustusi üleujutatavatele aladele,
b) kaasata omavalitsuste eelarvelisi vahendeid kaitserajatiste ehitamiseks tiheasustusaladel ning abistada eriti ohustatud kinnistute omanikke hajaasustusaladel,
c) asutada stipendiume planeeringuspetsialistide koolitamiseks,
d) arendada endisi sadamaid ja veeäärseid tööstuspiirkondi avalikes huvides, toetada linnasisest ja linnalähist ühistransporti veekogudel.
Kodanike tasemel:
a) julgustada genereerima ideid ja looma originaalseid lahendusi üksikobjektidele, mis on üleujutuskindlad,
b) jagama vastutust oma valla ja linnaga ehitustegevuse arendamisel pöörates hoonestust üha enam näoga mere, jõe või järve poole,
c) hoidma ja arendama vee äärde ehitamise ja seal elamise häid ajaloolisi traditsioone.
Eestlased on aastatuhandeid elanud rannikul. Siin on meie kodu.
Hoiame ja arendame siis seda mõistlikult!
29.aprillil 2005.a. Pärnus