Rail Baltic kuulutas Ülemiste terminali arhitekuurikonkursi välja žüriid avalikustamata

Arhitekt Villem Tomiste arhitektuuribüroost Stuudio Tallinn esitas riigihangete registri kaudu konkursi korraldajale küsimuse, kes kuuluvad arhitektuurkonkursi žürii koosseisu. Võistluse korraldaja ehk Rail Baltic Estonia vastas samas: “Hankijal ei ole kavas žürii liikmeid avalikustada.”

Tomistet see vastus ei rahulda. “Rail Baltic on korraldamas praegusel hetkel arhitektuurivõistlust ühele tulevasele Tallinna väravale. Tegemist on kvaliteedipõhise hankega, mille eesmärgiks on rajada üks Tallinna linna tulevasi sümbolehitisi. Niivõrd ükskõikset suhtumist avaliku ruumi ja arhitektuuri vastu pole õnnestunud seni arhitektina tegutsedes märgata,” ütleb ta.

Žüriiliikmed on osa arhitekuurikonkursi tingimustest, kinnitavad nii Tomiste kui ka arhitektide liit. See tähendab, et hea tava on kuulutada konkurss välja koos žüriiliikmete nimedega. Põhjuseid selleks on mitu.

“Keeruline on osaleda võistlusel, kui ei tea, kes sind hindavad,” ütleb Tomiste. “Žüriiliikmed on vajalikud sellepärast, et teada, kas need, kes võistlusest osavõtjate tööd hindavad, on üldse kompetentsed seda hindama ja kas nad on sõltumatud.”

Tomiste ütleb, et žürii koosseis on üheks tingimustest, mille alusel arhitektid otsustavad, kas üldse on mõtet konkursist osa võtta.

“Võistlustööd on mõttetu enne tegema hakata, kui selguvad kõik tingimused. Näiteks kui seal on ääretult konservatiivid, siis pole põhjust oma tööd esitada. Või siis on sõltumatute arhitektidena kutsutud žüriisse inimesed, kes on tegelikult ikka Rail Balticu või mõne teise osapoolega seotud ja keda saab seetõttu sealt poolt mõjutada,” selgitab Tomiste.

Ehkki ametlik selgitus on teine, mainib kaks Rail Baltic Estonia juhtimisega seotud inimest omavahelises vestluses ajakirjanikule, et üheks põhjuseks žüriiliikmeid mitte avalikustada võib näha ohtu, et neid hakataks muidu kuidagi mõjutama. Kui arhitektid ei tea, kes nende töid hindavad, ei saa nad ka otsustajaid mõjutada.

Arhitektide liidu president Katrin Koov ütleb, et žürii varjamine võib kaasa tuua olukorra, kus Eesti arhitektid ei soovigi konkursist osa võtta.

“Arhitektide seisukohast on see nii, et väga sageli vaadatakse žürii koosseisu järgi, kas tasub üldse konkursil osaleda – kas on tasemel žürii. Kui see on nõrk või väga ühekülgne, siis paljud võivad üldse loobuda sellest võistlustest. Meie soov on alati olnud, et žüriiliikmed oleksid pädevad ja kogenud ja ka tasakaalustatud – et seal oleks erinevate kogemusega arhitekte, nii nooremaid kui ka vanemaid,” loetleb Koov. “Ega me arhitektidele kätt ette ei saa panna, et seal osaleda, aga eks me informeerime oma liikmeid nendest tingimustest, siis saab ise otsustada.”

“Kui oodatakse kvaliteetseid võistlustöid, peaks need välja valima ka kvaliteetne žürii ja seda peaks saama enne hinnata. Lisaks kvalifikatsioonile võib see tähendada aga väga erinevaid praktikaid,” lisab Tomiste.

Kui algselt pidi uus konkurss ette valmistatama koostöös arhitektide liiduga, kes lubas võistlustingimuste kooskõlastamise korral soovitada omalt poolt ka liikmed žüriisse, siis tingimuste läbirääkimiste käigus läksid liidu suusad hanke korraldajaga risti ning loodetud kooskõlastus ja soovitused jäid saamata. Nimelt ei sobinud arhitektide liidule hanke korraldaja plaan asuda läbirääkimistesse mitte konkursi võitjaga, nagu on hea tava, vaid minna läbirääkimistesse esikolmikuga ning otsustada tellimuse esitamine lõpuks hinnapõhiselt.

“Seda me ei saanud aktsepteerida,” ütleb Koov, nimetades niisugust lähenemist ebaeuroopalikuks.

Talle sekundeerib Tomiste: “Tavaliselt on sellised konkursid kusagil Kiievis või Peterburis, et rahvusvahelised arhitektid osalevad, aga siis võetakse neilt õigused ära.”

Nimelt tühistati eelmise konkursi tingimused põhjusel, et hanke korraldaja unustas hankekeskkonnas konkursi rahvusvaheliseks määrata. Küll aga võttis Rail Baltic Estonia projekteerimisel juba aluseks eelmise konkursi võitja, AB Kolm Pluss Üks võidutöö. Võitja on lubanud tühistatamisotsuse kohtus vaidlustada.

Terminali esialgse konkursi võidutöö, arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid.

Rail Baltic pehmendab seisukohta

Kui hankekeskkonnas teatas Rail Baltic Estonia Tomiste päringule vastuseks, et žürii tingimusi avalikustada pole plaanis, siis ERR-i päringu peale seisukoht pehmeneb.

“Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi žürii on alles moodustumas, mistõttu ei ole võimalik seda täna avalikustada. Žürii koosseisu formeerumise järel anname sellest iseenesestmõistetavalt ja heal meelel avalikkusele teada. Täna ei ole meil lihtsalt veel kavas avalikustada, enne kui žürii on lõplikult paigas. Vabandan, kui oleme oma vastusega segadust tekitanud, aga kinnitan, et leiame hea lahenduse,” vastas Rail Baltic Estonia juhatuse liige Riia Sillave.

Žüriiliikmete nimede avalikustamine aga lükkab edasi ka arhitektide otsust, kas üldse osaleda või mitte. Ehkki formaalselt on aega kolm kuud, siis tegelikkuses tähendab see töist suve.

“Töö esitamise tähtaeg on 1. august. Eelmine Rail Balticu konkurss tehti täpselt samal ajal, nii et kõikidel arhitektidel jäi juulikuu ehk puhkus ära. Juriidiliselt on kõik korrektne küll, et aega on justkui kolm kuud, aga niimoodi ei tehta Euroopas ju,” heidab Tomiste ette.

Rahvusvaheline konkurss eesti keeles

Kui eelmisel konkursil unustati “linnuke” õigesse lahtrisse tegemata, mistõttu ei olnud see mitte plaanitult rahvusvaheline, vaid kohalik arhitektuurikonkurss, siis nüüd on võistlus formaalselt küll rahvusvaheline, ent hankedokumendid on riigihangete registris saadaval vaid eestikeelsetena.

Arhitektide liidule on Rail Baltic Estoniast kinnitatud, et ingliskeelsed tekstid lisatakse keskkonda hiljem, kuid selle võrra lüheneb ka rahvusvaheliste arhitektuuribüroode aeg võistlustöö ettevalmistuseks. Koov on üllatunud, et muidu nii reguleeritud hangete puhul võib korraldaja muist dokumente veel tagantjärele avaldada.

“Ilmselgelt neil ei ole kogemusi sellise võistluse korraldamiseks. Seda enam võiks ju kuulata teist poolt, milline see hea tava on,” võtab ta senise kogemuse koostööst Rail Baltic Estoniaga kokku.