Rannaala üldplaneering tõotab Tallinnale kohtuasju

Esmaspäeval, Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu peaaegu viietunniseks kujunenud avalikul arutelul räägiti läbi kõik planeeringu kohta esitatud 31 märkust, planeeringu tegijad ja tellija lubati kohtusse kaevata kolmel korral.

Tallinna Sadam lubas linna kohtusse kaevata, kui planeeringuga reserveeritakse uuele ooperiteatrile maa, kus sadam plaanib hakata kinnisvaraarendusega tegelema. Maa asub Petrooleumi tänava pikenduse, Põhjaväila ja mere vahelisel alal ja kuulub AS-ile Tallinna Sadam. ´

Sadam esitas protesti, kuna uue ooperiteatri asukohta pole veel otsustatud, kuid üldplaneeringuga on asi juba justkui otsustatud. “Linnavalitsus ja säästva arengu ja planeerimise amet (SAPA) pole oma otsust vajalikul määral põhjendanud, puudub põhjalik analüüs ja tuginetakse kõigest kultuuriministeeriumi soovile,” ütles sadama esindaja. Kultuuriministeeriumi kava kohaselt peaks aga ooperiteatri ehitamiseni minema aega veel 15 aastat.

Sadam kui kinnisvaraarendaja
SAPA juhataja Ike Volkov ütles, et sadama vastuseisu põhjuseks on soov alal elamu-ehitust arendada, sadam aga pole kinnisvaraettevõte, vaid peaks tegema sadama tööd. “Riik on selle maa sadamale andnud ja siin peavad kokkuleppele jõudma kultuuriminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister,” tunnistas Volkov.
Sadama esindaja väitel on linn aga selle otsusega sadama arengut pidurdanud ja sadam on valmis kohtust õigust otsima.

Lennusadam – vaidlus jätkub
Teine probleemne juhtum tuli esile seoses Lennusadamana tuntud maa-alale üldplaneeringuga jahi- ja reisisadama ning angaaridesse meremuuseumi rajamisega. Küti 17 ja 17a tegutsevad kolm firmat esitasid protesti, kuna alale muu tegevuse planeerimine on omanike soovist möödaminek.

Planeeringu koostanud AS-i Entec arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass rääkis, et kuna alaga on seotud pikaajaline kohtuasi ja need kolm firmat ei ole suutnud tõendada, et just nemad on maa omanikud, siis justiitsministeerium on seisukohal, et kuni kohus pole otsustanud teisiti, kuulub maa riigile ja üldplaneeringu koostamisel arvestati just sellega. “Kui omandit tõendavaid dokumente näidata ei ole, siis ei saa me nende soovidele vastu tulla ja ala planeeriti ühiskondlike hoonete alla,” ütles Lass. Ta lubas, et firmadele tullakse vastu alles siis, kui need suudavad oma huve tõendada.
Täitevkomitee dokument tõendab omandit

OÜ Esmera ei olnud rahul, et nende maale, uue ooperimaja lähedale kavandatakse ehitada teid ja maa sihtotstarve muutub. Kaur Lassi sõnul on juba kümmekond aastat hoitud Põhjaväila alla jäävad maad riigi omandis ja tagastamata. Esmera esindaja aga kinnitas, et neil on olemas täitevkomitee välja antud omandidokument ja kui sellega ei arvestata, siis otsitakse õigust kohtust.

“Maad neile seal siiski ei kuulu, on üks hoone, mis on aga vallasvara, mitte kinnisvara,” täpsustas Lass.

Kui linnakodanikud olid oma protestides valdavalt seda meelt, et liiga vähe on plaanitud avalikuks kasutuseks rohealasid, ning küsimusi tekitas pääs mere äärde, siis omanikud ja kinnisvaraarendajad soovisid saada suuremat ja kõrgemal tasemel ehitusõigust ning õigust ehitada merele võimalikult lähedale.

Kaur Lassi sõnul arvestatakse osaliselt või täielikult umbes poolte märkustega 31-st. Järgmise sammuna teevad üldplaneeringu koostajad vajalikud parandused ning parandatud variant valmib veebruaris. Pärast seda peab planeering saama veel heakskiidu maavanemalt, kehtestab selle linnavolikogu.