Rannamõisa elanikud sõjas korrusmajade vastu

Askur Alas, EPL

Rannamõisa elanikud avaldasid kolmapäeval toimunud avalikul arutelul teravat protesti Harku valla tegevusetuse ja kinnisvaraarendaja kavatsuse vastu rajada hõreda asustusega piirkonda korrusmajad 400 inimesele, arendaja nõustus elanikega dialoogi astuma.


Uusrajoon kasvataks elanike arvu kaks korda
Vip Holding OÜ kavatseb 2,55 hektari suurusele Rannamõisa tee ja mere vahel asuvatele Juku ja Andruse maaüksustele ehitada neli üheksa meetri kõrgust korter- ja kolm ridaelamut. Igas korterelamus oleks korterid 27 perekonnale ning ridaelamus kaheksale perele, eeldatavalt tuleks uutesse majadesse elama umbes 400 inimest.


VIP Holdingu esindaja Marek Antoniaki sõnul pole siiski tegemist mitte korrusmajadega tavalises mõistes, vaid kolmekorruseliste terrasselamutega.

Elanike ühe eestvedaja, Tabasalu patrioodi Martin Taltsi sõnul kasvaks piirkonna elanike arv uue elurajooni tõttu vähemalt kaks korda, mistõttu muutuks talumatuks teede kasutamine, kasvaks reostus ja tekiks hulganisti muidki probleeme.

“Selle ala planeerimise juures on rikutud head haldus- ja planeerimistava – majad asuvad teekaitsetsoonis, mänguväljak on planeeritud tee äärde, sadevete ärajuhtimist pole, parklakohti on liiga vähe, kõnni- ja jalgrattateid ei ole, keskkonnamõjud on hindamata,” loetles Talts probleeme.

Talts kogus ümbruskonna mõnesajalt elanikult kokku 143 allkirja korrusmajade rajooni vastu.

30 aastat Rannamõisas elanud Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käo sõnul on Agabus, Endjärv ja Truverk Arhitektide OÜ projekt väga hea ja nüüdisaegne, ainult et sellesse kohta sobimatu. “Oleme nördinud, et vald on lasknud siia kolhoosikeskuse planeerida – korterelamutega pole metsa mõtet tulla,” ütles Käo.

Elanikud pole vallavalitsusega rahul
Kompromissina olid arutelul osalenud umbes 30 elanikku nõus ridaelamute ehitamisega.
Arhitekt Mattias Agabuse sõnul on mujal maailmas levinud praktika, et individuaalelamurajoonid vahelduvad korterelamurajoonidega. “Segu on normaalne, üks täiendab teist,” lausus Agabus.


Taltsi sõnul on ehitusmahtu sisuliselt varjutatud. “Ega meil arendajale ega arhitektidele polegi nii väga midagi ette heita – nemad tegutsevad tingimustes, mis vald on neile ette andnud,” märkis Talts.

Antoniaki sõnul andis vald talle ette vaid kõrgusepiirangu üheksa meetrit.
“Nii võiks sinna kas või üheksa meetri kõrguse Hiina müüri ehitada. Vald peaks ikka kontrollima, mida sinna ehitatakse,” ütles Talts.

Vallavanem Sulev Roosi kinnitusel on kõik käinud seaduse järgi.
Valla soov ümbruskond tihedalt asustada on seletatav elanike arvu suurenemise korral valla pakseneva rahakotiga.

Harku valla arengukava kohaselt peaks valla elanike arv suurenema 2001. aasta tasemelt 6617 elanikku 16 000 elanikuni 2012. aastal.

Antoniak pakkus elanikele kompromissi: “Määrake enda seast kolm volitatud esindajat ja räägime asja läbi.”
Kokkuleppe kohaselt valivad elanikud esindajad välja nädala jooksul, misjärel püütakse jõuda mõistliku kompromissini.

Valla ehitusnõuniku Mäido Tõnnuse sõnul on kindel see, et tehakse uus, mõlemat poolt rahuldav variant.
“Midagi vägisi suruma me ei hakka,” kinnitas Tõnnus.


Arhitekt Mattias Agabuse projekteeritud kolmekorruseline terrassmaja.