Rannamõisa tee äärde kerkib lähiaastail sadu eramuid

HARKU VALD Harku valla mereäärses osas Rannamõisa tee ääres valmib lähiaastail sadu uhkeid eramuid, piirkonda noolivad kümned kinnisvaraarendajad.

Ühte suuremat, Apametsa uusrajooni, arendab Harku vald ise. Ülejäänud elamukvartalite arenduse on enda kanda võtnud kümned eraalgatusel kinnisvaraarendusega tegelevad firmad.

Apametsa uusrajooni rajatakse kolme kilomeetri kaugusele Tallinnast, linnast välja sõites jääb see maanteest vasakut kätt. Rannamõisa teega piirneva kvartali teeäärset kolmekilomeetrist lõiku pakutakse Harku valla ehitusnõuniku Mäido Tõnnuse kinnitusel eeskätt äripindadeks, sest maantee kõrvale elumaju ehitada ei saa.

 
Tulevikus kuni 5000 uut elanikku
Apametsa projektijuht Tarmo Peterson lausus, et arvestades territooriumi suurust ja kruntide ehituspiiranguid, võiks kõne alla tulla kuni 1000 elamukrundi rajamine. “Elanike arv sõltub rohkem meie perepoliitikast, sest me ei oska praegu ette arvestada, kas majas elavad kolmelapselised või ühelapselised pered. Sellest tulenevalt võib elanike arv selles piirkonnas tulevikus kõikuda kolmest tuhandest viie tuhandeni,” ütles Peterson.

“Prognoosimatu suurus on ka Rannamõisa tee äärde planeeritud korrusmajade elanike arv, mis võib piirkonna asustatust tunduvalt suurendada,” lisas ta.

Rannamõisa teed pidi linnast välja sõites Apametsa kvartalist üle tee mere äärde planeerib AS Kodumajagrupp ehitada Tiskre-Hansu kahe-kolmekorruseliste terrass-elamute kvartali.

Kokku ehitatakse mitme majadeansambli peale kokku 226 korterit, mille merepoolsetest akendest avaneb vaade Naissaarele ja pankrannikule. Kvartal jääb Tallinna, mitte Harku valla haldusterritooriumile. Samas rajoonis lubab mõne korrusmaja püsti panna ka OÜ VIP Holding.

Harku abivallavanema Vello Viiburgi sõnul on piirkonnas plahvatuslikult suurenenud nõudlus lasteaiakohtade järele ning lähima paari aasta jooksul tuleb linnal kindlasti mõelda piirkonda lasteaia või isegi mitme ehitamise peale.

Harku vald kavatseb uue lasteaia Rannamõisa külas avada 2004. aasta sügisel, seal on OÜ VIP Holding esitanud veel ühe taotluse 140 korteri ehitamiseks.

Kortermajad ja lasteaed hakkavad paiknema Rannamõisa teest paremal, merest umbes 200 meetri kaugusel. Teisele poole, Merihobu tee lähedale on juba rajatud infrastruktuur 20–30 individuaalmaja teenindamiseks. Krunte müüb kinnisvarabüroo Uus Maa.
Ilmandu ja Muraste vahele mereäärsesse külge peaks Viiburgi sõnul valmima Hansu-Hindreku 127 krundiga elamukvartal, mille arendajaks on OÜ Pangapealse Elamurajoon.
Sellest natuke edasi on mere äärde elamukvartalid rajanud piirkonna suuremaid kinnisvaraarendajaid Maxor Kinnisvara. Pankrannik 1, 2 ja 3 nimetatavatest elamukvartalitest on esimese krundid väikeste eranditega maha müüdud ja teise omad müügis. Kokku müüakse piirkonda kahes etapis 154 krunti. Arendaja Jüri Veski sõnul hakatakse lähiajal krunte pakkuma ka Pankrannik 3 kvartalisse.

Merepoolsed krundid kõige kallimad
“Meie arendus loob eelduse varustada kommunikatsioonidega ka naabruses asuvaid maaüksusi,” kinnitas Veski.

Pankranniku kvartalist Rannamõisa tee ääres asub Mummi trahter, mille lähedusse on vald andnud loa 20–30 elamu püstitamiseks. Arendajad on abivallavanem Viiburgi kinnitusel eraisikud.

Türisalu pank on maastikukaitseala, seepärast vald sinna suuremat kinnisvaraarendust ei luba, kuid Viiburgi sõnul on jutud käinud söögikoha rajamisest. Praeguse seisuga konkreetseid arendajaid veel nimetada ei saa.

Kõige kallimad krundid asetsevad Viiburgi sõnul merepoolsetes kvartalites, kus kommunikatsioonitrassid on juba olemas. Trasside rajamine paepinnasesse on väga kallis ning nende rajamine teistes piirkondades võib võtta aega. “Praegu on ainuüksi Klooga-äärsesse piirkonda müüdud rohkem kui 300 krunti, muudest rääkimata,” kinnitas abivallavanem. Uute teede rajamine käib Viiburgi sõnul koos arendusega ning vald võtab sellest kindlasti osa. Vajadus teede järele tekib lähiajal, sest Rannamõisa tee ei pea tulevikus tipptundidel plahvatuslikult kasvavale koormusele vastu.