Restor pakub kileseina asemele moodulaeda

Eesti Päevaleht 14.10.2004

Askur Alas

Kuigi AS Restor on teinud linnavalitsusele ettepaneku asendada Rannamäe teed juba üle aasta visuaalselt reostanud kile piirdeaiaga, ei kiirusta linnavalitsus asja otsustama.
“Kuna Restoril on veel aega 30 päeva esitada vaie, mida ta ilmselt teeb, siis pole linn kiirustanud oma nõudmiste esitamisega,” ütles kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holsting.
Kesklinna asevanema Kaia Sarneti sõnul ei saa linn heakorraeeskirjale tuginedes kile eemaldamist nõuda, kui see ei laperda või pole räpane.
Oktoobri algul tegi halduskohus otsuse mitte rahuldada Restori nõuet Suurtüki 4c ehitusloa taastamiseks. Linn tühistas Restorile antud ehitusloa pärast seda, kui tuli välja, et firma on linnamüüri ääres asunud 18. sajandi hoonete rekonstrueerimise asemel need lammutanud.

Ikka veel ehitusobjekt
Holstingu sõnul on niikaua, kuni kohtuotsuse edasikaebamine on võimalik, ikkagi tegemist ehitusobjektiga, kuhu omanik peab võõrastele sissepääsu takistama.

Linnavalitsus on küll algatanud Restori maa uue detailplaneeringu, kuid pole firmat sellesse kaasanud.
AS-i Restor juhatuse liikme Mait Metstaki sõnul oleks firmal võimalik väga lühikese tähtaja jooksul püstitada monteeritavatest elementidest uut, kooskõlastatud projektile vastavat piiret. “Sellise ettepaneku oleme linnavalitsusele ka esitanud, aga vastust pole senini saanud,” pani Metstak linnale süüks.

Restor ehitusloast ilma
•• Mullu suvel lahvatas linna ja ehitusfirma Restor vahel tüli praegu peremehetuks nimetatud linnamüüriäärse maa täisehitamise pärast.
•• Restoril on esimene osa ridaelamuboksidest Plate ja Eppingi torni vahel välja ehitatud. Eppingi ja Grusbeke-taguse torni vahelise osani ei jõutud, enne tühistas linnavalitsus ehitusloa.
•• Tallinna halduskohus otsustas jätta rahuldamata Restori kaebuse, mis taotles linnavalitsuse korralduse tühistamist, sest firma oli omavoliliselt muinsuskaitsealal lammutanud.
•• Restori juhatuse liige Mait Metstak kinnitas, et firma sooviks ei ole iga hinna eest otsus edasi kaevata, vaid leida kompromiss. “Seda on ühepoolselt väga raske välja pakkuda, kuna linna eesmärk ala tuleviku osas ei ole selge,” märkis ta.