Restor tahab peita ridamajade taha lõigu iidsest Margrethe müürist
Urmas Tooming
Tallinnaga kohut käiv ehitusfirma Restor soovib rajada moodsad ridaelamud kohta, kus nüüd on ilmsiks tulnud Tallinna iidne, XIII sajandist pärinev linnamüür, mis tõenäoliselt on Põhja-Euroopa haruldasemaid rajatisi.
Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ning Tallinna linnamüürist ja vanalinnast mitu raamatut kirjutanud Rein Zobel jahmus, kui nägi talle toodud fotot iidsest linnamüüri lõigust. «Ma teadsin kogu aeg, et Margrethe müür peab kuskil säilinud olema ja nüüd tuli see lõpuks ilmsiks,» ütles ta.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul oli Restori tegemistest niipalju kasu küll, et endise KGB autobaasi kuuride lammutamise järel paljastus iidne linnamüüri osa ning Renteni nurgatorni jäänused.
Nüüd on selgelt näha XIII sajandist pärit Margrethe müür ning selle peale hiljem ehitatud kõrgem osa. Kolmas, veelgi kõrgem osa on tänaseks hävinud, kuid selle kunagisest olemasolust annavad tunnistust mõned säilinud kivid linnamüüri tornide küljes.
Restor võitleb
Restor peab juba mitu aastat linnaga kohtuvaidlust, et saada siiski õigus ehitada iidse linnamüüri äärde ridaelamud. Osa neist on Suurtüki tänava ja Eppingi torni vahel juba valmis.
Postimehele teadaolevalt peaks riigikohus oma otsuse selles vaidluses tegema kõige varem märtsi lõpus.
Zobel saatis veebruaris linna kultuuriväärtuste ametile märgukirja, et seda linnamüüriosa ei tohi mingil juhul kinni ehitada, sest nüüd välja tulnud iidne müüriosa kujutab Tallinna üht huvitavamat XIII sajandi muinsust, mis on kogu Põhja-Euroopa jaoks unikaalne ehitis.
Abilinnapea Kalev Kallo sõnul ei saa ta enne riigikohtu otsust ütelda, mis linnamüürist edasi saab. Konkreetselt ei ole seda asja veel arutatud.
Duboviku sõnul sõltub loomulikult palju kohtuotsusest, kuid igal juhul ei tohi Restor kinni ehitada Renteni nurgatorni säilinud osa ja selle juures näha olevat iidset Margrethe müüri. «Kui kohus lubabki neil ehitama hakata, siis ma nõuan igal juhul selle muistise eksponeerimist,» ütles ta.
Zobel rääkis, et vanad ehitusmeistrid olid kavalad, nad kasutasid kõike materjale, mida läheduses leidus. Margrethe müüri rajamisel oli peale paekivi mõistlik võtta ka kive, mida mererannas hulgaliselt leidus.
Müüris on näha päris suuri kivikamakaid, mille kohalevedamine ei olnud kindlasti kerge, kuigi tol ajal asus meri linnale palju lähemal kui praegu.
Kasutatud erinevaid kive
Suur osa Tallinna vanalinnast on ehitatud puhtalt paekivist, kuid Vana-Rooma ajast tuntud opus mixtum’i tehnikat, kus koos kasutati erinevaid kive, on rakendatud ka Tallinna raekoja vanima osa, Niguliste kiriku ning mõne eriti vana vasallimaja ehitamisel. Zobeli sõnul pärinevad kõik need umbes XIII sajandist.
Margrethe iidne müür sai Zobeli sõnul alguse endise nunnakloostri, praeguse Gustav Adolfi gümnaasiumi lähedalt ja kulges kuni Väikese Rannaväravani välja. Selle ehitamine võttis rohkem kui kümme aastat.
Praegu paljastunud umbes saja meetri pikkune müüriosa Eppingi tornist Renteni nurgatorni jäänusteni tuleb tema sõnul korralikult lahti kaevata, puhastada, restaureerida ning erilise kaitse alla võtta, et kõik Tallinna elanikud ja külalised seda uudistada saaksid.
Duboviku sõnul on Eppingi torn seest korda tehtud, uued vahelaed valatud ning trepid restaureeritud.
Nüüd jääb veel ära oodata, millal ehitis kasutusloa saab ning siis korraldab linn konkursi tornile parima rakenduse leidmiseks.
…