ROBERT NERMAN: Lilleküla – vesisele maatükile kerkinud elurajoon
Tervet artiklit loe: Postimees 09.01.2006
Robert Nerman, ajaloolane
Lilleküla piirkond asustati suhteliselt hiljaaegu. Alles 12. sajandil ulatusid praeguse Kopli lahe veed Paldiski maanteest lõuna poole. Lilleküla alad olid vaieldamatult liigniisked ning sealne mullastik ei võimaldanud tegeleda põllundusega.
Võimalik, et olulisema liiklustee, s.o Haapsalu maantee (praegu Paldiski maantee) ääres asusid varasemal ajal mõned väikesed kõrtsid või üksikud onnid. Selle kohta puudub tõestusmaterjal. Küll on teada, et veel 17. sajandi I poolel laiusid sellel kohal looduslikud heinamaad ning praeguse Lilleküla kohal asunud võsastikus peatusid Rocca al Mare metsadest Kopli karjamaade suunas liikunud hundid.
Kirjalikud andmed Lilleküla asustusajaloost ulatuvad 17. sajandi keskpaigani, kui päevakorral oli Tallinna linna ja Toompea vaheline piiritüli. See lahendati 1653. aastal Rootsi kuninganna Christina esindaja, kindralkuberner Erik Oxenstierna vahetalitusel. Seoses piiritüliga on palju segadust tekitanud vaidlusaluse maa suurus.
Kuna kohe pärast piiritüli lahendamist jagati linnarae korraldusel üle 4000 hektari suurune maa-ala (Pärnu mnt – Tondi liivikud – Mustamäe tee – Endla ja Koskla tänavad) üksikvaldajate vahel, siis hiljem on millegipärast peetud kogu seda territooriumi vaidlusaluseks maa-alaks.
Kristiine org
Eksitusele võis kaasa aidata asjaolu, et kogu seda ala hakati varsti nimetama Christinenthaliks ehk Kristiine oruks. Piiritüli ja määramatus niivõrd suure territooriumi osas on äärmiselt ebaloogiline. Vaidlus sai tekkida hoopis väiksema maa üle. Näiteks linna hukkamisplats, mille üleviimisest 1608. aastal (Liivalaia tänavalt, praeguse Hansapanga ligidalt hilisema Ajakirjandusmaja taha) said alguse segadused.
Meenutagem, et hukkamiskohad olid kõikjal linnapiiri käänakukoha tähistuseks. Tallinna kohal asus tollal kaks linna, s.o Toompea ja Tallinn, ning nendevahelise sarasepiiri üks käänakukohtadest asuski Liivalaia tänaval. 1608. aasta allikast selgub, et tollal oli tekkinud linna hukkamisplatsi lähedale mitu vaesema rahva elumaja. Ordu palus seetõttu linnalt, et hukkamisplatsiks leitaks mõni uus koht. See leitigi hilisema Ajakirjandusmaja taga.
Pool sajandit hiljem ununes ordul linna vastutulek ning suusõnaline kokkulepe. Uut hukkamisplatsi hakati tahtlikult või tahtmatult pidama linnapiiri pöördekohaks (antud juhul Toompea ja Tallinna all-linna vahelise sarasepiiri pöördekohaks).
Mõlemad pooled vaidlustasid väikese siilu, mis jäi vana ja uue hukkamisplatsi ning praeguse Lilleküla raudteejaama juures asuva kõrgendiku (kus oli samuti linna hukkamisplats) vahele. 7. mail 1653. aastal koostatud piirikivide kirjelduste ürikus tähistati seda piirikiviga nr 12.
…