Rohuneeme kalmistu urnimüür
Rohuneeme kalmistu urnimüüri võistluse korraldas Eesti Arhitektide Liit koostöös Viimsi vallavalitsusega. Kuna urnimüüritemaatika on Eestis suhteliselt uus ja ühiskonna kogemus ses osas väike ning traditsioonideta, oli noorte arvukas osavõtt võistlusest väga tervitatav. Tähtajaks laekus 27 ideekavandit.
Rohuneeme kalmistu urnimüüri võistluse korraldas Eesti Arhitektide Liit koostöös Viimsi vallavalitsusega. Kuna urnimüüritemaatika on Eestis suhteliselt uus ja ühiskonna kogemus ses osas väike ning traditsioonideta, oli noorte arvukas osavõtt võistlusest väga tervitatav. Tähtajaks laekus 27 ideekavandit.
Rohuneeme kalmistu 1997. aastal kehtestatud detailplaneeringuga (arhitekt Tiit Kaljundi) on ette nähtud lisaks matmishaudade ala laiendamisele kalmistu keskele ka urnimatuste ala, mis jääb ringikujuliselt sissepääsu tee teljele. Planeeringust kinnipidamine ei olnud aga kohustuslik ja seetõttu andis konkurss väga eripalgelisi lahendusi.
Esitatud ideekavandid saab jagada tinglikult kolme rühma: ühed, mille puhul oli lähtutud ringimotiivist, teised, kus olid aluseks võetud ristkülikukujulised ja sirgjoonelised struktuurid, ning kolmandaks vabakujulised lahendused. Suur hulk ideedest lähtus konkursi nimetuses olnud sõnast „müür”, mille variatsioonid esinesid kõikides lahendusrühmades. Paljud projektid olid oma meeleolult väikese kalmistu kohta liiga monumentaalsed ning suure ja kalli ehitusmahuga, mis eeldab kogu matmisala väljaehitamist ühekorraga. Urnid olid paigutatud eraldi betoonist boksidesse, mis paiknesid kas siis kujundatud müürides või maa sees. Vaid üksikutes lahendustes oli mõeldud ka teistsugustele tuha paigutamise võimalustele.
Ringist lähtuvates lahendustes oli aluseks võetud eri kultuurides kasutusel olevaid sümboleid ja geomeetrilisi kujundeid, mis moodustusid müüridest, mulletest või ehitistest. Ortogonaalsele plaanile üles ehitatud lahenduste hulgas oli rohkem neid, mis andsid võimaluse ehitada matmisala järguliselt ning järgida seejuures terviklikku lahendusideed kogu ehitusperioodi vältel. Neis lahendustes esines ka haljastusega väljaku või aia motiivi. Kolmanda grupi ideeprojektide puhul võlus matmisalade pehmem sidumine maastikuga ja peidetud võimalus lisada edaspidi vajadusel ka erineva iseloomuga matmispaiku. Žüriile, koosseisus Viimsi vallavalitsuse esindajad Haldo Oravas ja Oliver Alver ning EALi arhitektid Anu Kotli, Karli Luik ja Indrek Peil, ei olnud otsuse tegemine võidutööde järjestamisel kerge.
I preemia pälvis võistlustöö märgusõnaga „Kääpad”, autorid Ingrid Aasoja, Aleksandr Zverev ja Mait Väljas. Seda tööd iseloomustab silmapaistvalt teistest erinev kontseptsioon ja hea maastikuline lahendus, mis sobib Viimsi metsa ja mereäärse kalmistuga. Pakutud projekt annab võimaluse kalmistut ajapikku täiendada ja laiendada.
II preemia sai võistlustöö märgusõnaga „Luited”, autorid Juhan Rohtla, Joel Kopli ja Koit Ojaliiv. Vabaplaneeringuline napp lahendus säilitab avatud maastiku ja on heaks üleminekuks ortogonaalselt hauamatuste alalt metsale.
III preemia kuulus võistlustööle märgusõnaga „Hingemajakad”, autorid Ott Alver ja Mari Põld. Töö pakub ekspressiivse ja ootamatu tehiskeskkonna. Selle puhul hinnati eelkõige julgust otsida midagi uut, ent seesugune lähenemine vajaks eelnevalt ühiskonna emotsionaalset kohanemist.
Äramärkimist vääris veel kolm tööd: monumentaalne väljakuline lahendus „Luud>tuli>tuhk>luuviljapuud” (autorid Andra Aaloe, Asko Uukado, Kaarel Künnap), detailplaneeringu lihtne ja elegantne edasiarendus „Roheline ruut” (autorid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla) ning surnute aedlinna kujutav „Kirisaed neli” (autorid Liisi Vähi ja Sander Riis).
Võistlus on urnimatustega seotud temaatika edaspidisel käsitlemisel kõigile osavõtjatele väärt kogemus, mis aitab kindlasti märgata samateemaliste probleemide lahendust maadel, kus urnimatuseid on korraldatud kauem.