Sakala keskus veetakse prügimäele
Allar Viivik
Paari aasta pärast peab Tallinnas praeguse Sakala keskuse asemel kõrguma uus 900 miljonit krooni maksev meelelahutuskeskus. Karla katedraaliks ristitud hoone lammutatakse lihtsalt maha.
Tallinna linnavõim andis 25. oktoobril loa lammutada 1985. aastal valminud Sakala keskus. AS Uus Sakala, mille nõukogu juhib äsja Keskerakonda astunud ärimees Peeter Rebane, tahab selle asemele rajada suure meelelahutuskeskuse. Raivo Puusepa projekteeritud hoone peaks valmima 2009. aasta alguses ja läheb maksma ligi 900 miljonit krooni.
Vanast rajatisest jäävad alles vaid kaitseministeeriumi taha jääv kolledžitiib ning üle Kaupmehe tänava pikenduse viiv galerii. Lammutatud hiidhoone asemele ehitatakse 1800kohalise saali, väärtfilmikeskuse, kobarkino, raamatu- ja muusikakaupluse, tantsu- ja terviseklubi, restoranide ja kohvikutega meelelahutus-hoonestu. Rebane on öelnud, et lammutamine võib alata juba detsembris.
Arhitektide Liidu aseesimees Margit Mutso nimetab Sakala keskuse lammutamist barbaarsuseks, sest sellega irvitatakse arhitekt Raine Karbi loomingu üle. Mutso väitel on praegune niinimetatud Karla katedraal Karbi üks tippteos ning Arhitektide Liit on sestap selle hävitamise vastu.
Mutso arvates võiks meelelahutuskeskuseks ümber ehitada hoopis linnahalli.
Ka Kunstiakadeemia arhitektuuriajaloo professori Mart Kalmu arvates pole praegu läbisurutav uus keskus seda väärt, et Sakala keskus maha lõhkuda.
Küll teab Kalm öelda, et juba aasta tagasi lepitud kokku, et vähemalt Sakala keskuse lühtrid ja Rait Präätsa vitraaž lähevad tarbekunsti- ja disainimuuseumi hoiule. Imposantse hoone marmorviimistlus ja massiivne mööbel rändavad aga ilmselt otse prügimäele.
2004. aasta jaanuarini kultuurikeskust hallanud ASi Sakala juhi Kalle Sepa sõnul võib maja küll põlastada, kuid: «Tegelikult on hoone esinduslik, suursugune ja hästi ehitatud.» Oleks kahju, kui hoone välis- ja siseviimistlust kusagil ära ei kasutataks.
Hoonestu praeguse haldaja ASi Uus Sakala juhatuse esimees Ilmar Kompus väidab, et kunstilise ja taaskasutatava väärtusega asjad siiski säilitatakse. «Alles jäävad kindlasti lühtrid ja vitraaž. Muinsuskaitsega on teema läbi arutatud ning nende nõudmistega arvestatud,» lubab ta.
Tee Sakala keskuse lammutamiseni
Märtsis 2003 kuulutab riik välja Sakala keskuse hoonestusõiguse müügikonkursi.
Kaks kuud hiljem kuulutatakse konkursi võitjaks AS Uus Sakala. Firma taga on meelelahutusfirma BDG ning investeerimispank LHV. Tallinna linnavõim ja muinsuskaitsenõukogu lükkavad firma esitatud projekti tagasi ja nõuavad, et uus hoone kavandataks väiksemana.
2005. aasta detsembris taotleb Tallinna abilinnapea Kalev Kallo kultuuriminister Raivo Palmarult (mõlemad on Keskerakonna liikmed) nõusolekut keskuse lammutamiseks.
Kuu aega hiljem vastab minister abilinnapeale, et maja ei tohi lammutada. Veebruaris aga kinnitab ta juba, et hoonestusõiguse lepet ei saa lammutuseta täita.
Tänavu kevadel kiidavad kultuuriministeerium ja linnavalitsus eskiisprojekti heaks. 18. septembril astub meelelahutusärimees Peeter Rebane Keskerakonda.