Sakala keskuse ehitus saab hoo sisse
Postimees 14.07.2004
Andri Maimets
Poolteise aasta pärast valmiva Sakala keskuse ümberehitajad said valmis hoone eskiisprojekti ja alustavad juba sel kuul kaevetöid, et esimesena vahetada välja vanad side-, vee- ja kanalisatsioonitrassid. 
Pärast paarikuist trassivahetust tahavad keskuse ümberehitajad sügisel alustada kaevetöödega ning aasta lõpus kuni 15 kuud kestva rekonstrueerimisega.
Uue keskuse olulisimad paigad on enam kui 1800 inimest mahutav teatri- ja kontserdisaal ning 9 kinosaali. «Valmiskujul saali on võimalik kasutada nii kontsertide ja teatrietenduste kui ka suurte konverentside ning mitmesuguste festivalide jaoks,» ütles AS Uus Sakala nõukogu liige Peeter Rebane.
Koostöö muinsuskaitsega
Uus 16-meetrine lava saab endale ka lavatorni, lisaks muudetakse põrandakallet ja ehitatakse saalile kaks rõdu. Nii loobutakse ka senistest külgrõdudest, kus vaatajad istusid saali suunas külg ees.
Hoolimata saali täielikust ümberehitamisest on Rebase kinnitusel otsustatud koos muinsuskaitsjatega säilitada mõned huvitavamad detailid, näiteks marmorpõrandad, lühtrid ja seintel olevad klaasvitraa˜id.
Kahes kinosaalis hakkab tööle Tallinnfilmi väärtfilmikeskus, seitse ülejäänud saali hakkavad aga konkureerima peallinna seni ainsa kobarkinoga. Väärtfilmikeskuse juurde on koos kultuuriministeeriumi ja Eesti Filmi sihtasutusega kavas rajada nn filmi raamatukogu.
Kui algselt oli Sakala keskuse juurdeehitus kavandatud 31 meetri kõrgusena, siis kevadel tegi muinsuskaitse ettepaneku lõigata sealt siiski kuus meetrit maha, et ehitis jääks Estonia teatrist madalamaks. Korruse mahalõikamisega kadus juurdeehituse Estonia-poolsest osast 32 toaga hotell, mis viidi üle keskuse Rävala puiestee äärsesse otsa. See osa tuleb seega kavandatust korruse jagu kõrgem.
Tallinna keskkonnaameti soovil muudeti projekti ka nii, et säiliksid Teatriväljakut ääristavad puud. Alles jääb Rävala tänava poolne osa ja torn, fassaadi lõplik ilme selgub lähikuudel.
Nõustavad inglased
Uue teatri- ja kontserdisaali projekteerimist nõustab inglise arhitektuuribüroo Mesbur & Smith Architects, mis on keskendunud just meelelahutusarhitektuurile. Sama firma oli ka näiteks Toronto Canon Theatre’i projekteerija.
Ehkki esialgu hinnati Sakala keskuse ümberehituseks 270 miljonit krooni, siis pärast AS Uus Sakala otsust rajada kahekorruseline parkla, tõusis ehituse hind üle 400 miljoni krooni.
Rebase sõnul napib piirkonnas parkimisplatse, kuhu mahuksid kõik uue keskuse, lisaks ka Estonia teatri ja Eesti kontserdi külastajate autod.
Senise plaani järgi avab uuenenud Sakala Keskus esimestele külalistele uksed 2006. aastal.
Sakalasse kolivad
Eesti Filmi Sihtasutus
Tallinnfilm
Kultuurkapital
kobarkino
raamatupood
muusikapood
kunstigalerii
uue meedia keskus
terviseklubi
tantsustuudio
söögi- ja ajaveetmiskohad
jazzbaar
Allikas: AS Uus Sakala
Kommentaar
Kas kasutaksite uut Sakala keskust ise?
Georg Malvius, lavastaja
Esiteks arvan, et see projekt on oluline kogu Eesti muusikalikultuurile. See on teatriprojektidele vajalik suurus. Linnahall, kus seni on muusikale mängitud, on väga eriline ja keeruline paik. Seal ei saa kuidagi lavastada väiksemaid lavastusi väiksemale publikule. Sama mure on ka Rocca al Mare suurhalliga – need pole loodud teatri- või kontserditegevuseks. Sakala keskuses on palju lihtsam korraldada rahvusvahelisi projekte. Seesuguses saalis ja laval sooviksin minagi töötada.
Eri Klas, dirigent
Sakala uuendamine on igal juhul kasulik. Hoolimata uutest kõrghoonetest ja hotellidest vajame ka uut kontserdipaika. Ja praegune Sakala keskus selleks ei kõlba. See, mida ma olen näinud, mulle meeldib: uus lava sobib ka ooperiteatritele. Jah, muidugi jääb Estonia teater meile alati alles, ent see vastab kammerooperi vajadustele. Suuri orkestreid Estonia orkestriauk ei mahuta.
Loe: PM 14.07.2004