Sakala keskuse rekonstrueerimise umbsõlme on raske lahti harutada
Andres Laasik
Sakala keskus ei ole mingi erand. Siingi on mängutulemus täpselt sama mis mujal, kus avalik võim ja kinnisvaraarendaja ajavad asju ühiselt. See seis on üks-null.
Ja mitte avaliku võimu kasuks. Sakala keskuse omanikku esindaval kultuuriministeeriumil pole pakkuda ühtegi head lahendust, mis lubaks pääseda Sakala keskuse rekonstrueerimise ummikseisust. Ja nagu ikka, on vead sisse kirjutatud juba ammustesse konkursitingimustesse ja lepingutesse. Ja neist vigadest saavad selles kempluse mõõtu segases loos millegipärast kinnisvaraarendaja ja mitte avaliku võimu trumbid.
Nüüd on siis välja käidud “Karla katedraali” mahalõhkumise variant, et jõuda lahenduseni: hundid söönud ja lambad terved. Või kui teisiti öelda – valmiksid kultuurile mõeldud saalid ja AS Uus Sakala saaks oma ärihuvid üksiti jutti. Nende huvide survet ja jõudu oli minevikus tunda, sest kuidas muidu seletada arendajate võimetust lugeda projekteerimisel detailplaneeringust välja seal ette nähtud 24 500 ruutmeetrit.
Probleem pole arhitektuuris
Kogu loos on aga veel kaotajaid. 2003. aastal peetud Sakala rekonstrueerimise konkursil osalesid ka Jazzkaare ja Pimedate Ööde filmifestivaliga seotud ringkonnad, kes jäid kaotajaks. Nad leppisid oma kaotusega, sest avalik võim lubas 1. jaanuariks 2006 kultuurikeskust, mis peaks rahuldama mõlemat festivali. Nüüdseks võib öelda, et nad on veel kord kaotanud, sest mingit lahendust ei paista ikka veel.
Koer on maetud sügavamale. Üldjuhul on ühiskondlik vajadus, mis puudutab kultuuritarbimist, selleks vajalikke organisatsioone ja saale, enamasti kohaliku omavalitsuse rida. Tallinnas lahendab ruumiprobleeme riik, sest selline on eelmiste aegade pärand. Euroopa kultuuripealinnaks pürgival Tallinnal paistab olevat kama, kas kümneid tuhandeid tallinlasi (ja mujalt tulijaidki) köitvad Jazzkaar ja Pimedate Ööde filmifestival saavad oma ruumiprobleemidele lahenduse või mitte.
Linna peal tuuritab mõte Sakala keskuse arhitektuurikonkursist. Aga probleem ei ole ju hoones, arendajate hullumeelsed arhitektuurilised käigud on arhitektuuriavalikkus praeguseks juba tagasi löönud. Äkki alustaks ikkagi ehitamist.
Eesti Päevaleht