Sakala keskusse tulevad katusepark ja uisuväli

Tallinna kesklinnas ümberehitatava Sakala keskuse tuhandetele ruutmeetritele mahuvad uisuväljak, raamatupood ning teatri- ja kinosaalid, praegu asub lähim seesugune keskus Budapestis.

Sakala keskuse hoonestuskonkursi võitnud AS Uus Sakala on otsustanud paarkümmend aastat Tallinna kesklinnas tegutsenud keskuse põjalikult uuendada – ehitada sellele lisahoone ning täita 35 000 ruutmeetrit pinda meelelahutus- ja kultuurieluga.

«Sellest hoonest saab avalik pind, kuhu inimesed võivad tulla ka lihtsalt niisama,» ütles Uus Sakala nõukogu esimees Priit Rebane. «Alati ei peagi ju midagi ostma või tarbima.»
Keskuse vana ja uut osa hakkab ühendama sisetänav. Kui uude majja on kavas rajada peamiselt meelelahutuspaiku – kohvikud, restoranid, raamatu- ja muusikapoed, lavad -, siis vanem, praegu olemasolev hoone ühendab endas rohkem süvakultuuri asutusi kunstigaleriidest filmiarhiivini.

Maa-alune liuväli
«Loomulikult mõtlevad noored ennekõike vaba aja sisustamisele, aga ehk tekib neil meie juures huvi ka tõsisema kultuuri vastu,» lausus Rebane.

Uus hoone, mis ehitatakse olemasoleva Sakala keskusega kokku, hakkab kõrguma praeguse parkla asemel, rajatav kahetasandiline parkimismaja aga on kavas viia maa alla. Sinnasamasse ehitatakse ka uisuväljak, kuid see ulatub esimese maapealse korruseni.

Sakala keskuse teise korruse saal saab avarama ilme ning senisele tuhatkonnale pealtvaatajakohale lisatakse veel teinegi tuhat. «Ka lava ehitatakse ümber – laiemaks ning kindlasti kõrgemaks,» selgitas Rebane.
Et niisuguse suurusega saali Tallinnas praegu polegi, siis saab uuenenud Sakala keskuses lisaks konverentsidele korraldada ka kontserte ning teatri- ja muusikalietendusi.
Kompleksi kolmas ja neljas korrus kuulub kinole. «Tõenäoliselt hakkame neis kinosaalides näitama rohkem Euroopa ja sõltumatute tootjate filme,» mainis Rebane.

Kohvik katusel
Lisaks enam kui kümnele kinosaalile leiab majas koha ka Eesti Filmi Sihtasutus, mis võimaldab luua hoonesse väärtfilmikeskuse ühes läbivaatusruumide ning arhiiviga.
Viiendale poolkorrusele on esialgu plaanitud rajada tervisekeskus ja kohvik, kust avaneb vaade Estonia teatrile. Korruse avatud poolele, tegelikult aga katusele, luuakse teadaolevalt Eesti esmakordne katusepark päris muru, puude ja põõsastega.
Rebase sõnul plaanivad nad lähiajal välja kuulutada konkursi arhitekti leidmiseks, kes kujundab hiiglasliku keskuse välisfassaadi.

«Keskuse vanemat osa me eriti puutuma ei hakka, üksnes korrastame ja puhastame,» ütles Rebane. «Küll aga tuleb uusehitis igati tänapäevane. Sellest hoonest peab saama samuti oma ajastu märk.»

Ka Sakala keskuse vahetuses läheduses asuvad Estonia teater, Eesti Panga hoone, välis- ja kaitseministeeriumi hooned ning Eesti Teaduste Akadeemia maja pärinevad igaüks eri ajajärgust.

ASi Uus Sakala omanikeks on võrdselt 50 protsendiga vendadele Peeter ja Priit Rebasele kuuluv BDG Holding ning LHV ühe asutaja Tõnis Haaveli ja Ilmar Kompuse osaühing Giuseppe. ASi Uus Sakala kava kohaselt investeeritakse Sakala keskuse renoveerimisse ja laiendamisse ühtekokku 270 miljonit krooni. Rebase hinnangul on tõenäoline, et kui järgmisel kevadel hoone ehitusega algust tehakse, saab Ida-Euroopas ainulaadne keskus valmis 2006. aasta alguseks.