Säsiga pärjatud

Juba kümmekond aastat tagasi vaevas Kärt Ojaveed mõte, kuidas ühendada tekstiil, valgus ja heli. Tema kinnisideeks oli luua müstiline ruum, kuhu sisenedes tekivad helid, mis tulevad vaiba seest. Nii sündis diplomitööna helivaip, gobelään „Viimane ükssarv” (2004). Kui vaibale langes vari, reageerisid sensorid valguse muutumisel ja tekitasid heli. Tegemist oli tehniliselt keeruka projektiga. Kõigepealt tuli välja mõelda ruumiskeem, mismoodi heli vastavalt inimese liikumisele muutub, ja seejärel jaotada ruum tsoonideks: mida lähemal vaibale, seda tugevam heli. Kuna Kärt Ojavee on eluaeg olnud seotud muusikaga (lapsena õppis kannelt, 1998. aastast mängib indie-bändis Pia Fraus klahvpille), kujundas ta helikeele ise. Tehniliselt aitas seinavaipa teha Maido Hiiemaa Tallinna tehnikaülikoolist. Tema ehitas midikontrolleri, mis teeb sensorite info arvutile mõistetavaks. Koos leiti vana vabavaraprogramm, mis sobis hästi sellele vaibale.

Ent vaip pidi ka midagi jutustama, nii et see oleks enamat kui lihtne pilt. Gobelään on inspireeritud keskaja mille-fleurs’i (tuhat lille) piltvaibast, mille keskel on täistipitud foonil tavaliselt figuraalne stseen lille-, linnu- ja loomamotiividega. Kärt Ojavee piltvaiba keskel troonivad keskaja müüdist pärit ükssarvik ja meelas tütarlaps. Pärimuse järgi oli ükssarvik puhas ja rikkumatu, kuid nii metsik, et teda oli võimatu tabada, ainult neitsi võis ta enda juurde meelitada. Nüüdseks on see legend ja erootiline sümbol unustuse hõlma vajunud, ent kunstnik on toonud selle tänapäeva tagasi. Loomamotiivid asendas ta jaapani mangakultuuri pokemonidega. Nii sai gobeläänist mitmeti tõlgendatav kunstiteos, elektroonilise vaibana võib seda aga pidada teraapilise funktsiooniga disainiks.

2005. aastal käivitas Eesti kunstiakadeemia tekstiili- ja tootedisaini osakond koostöös IT-kolledžiga projekti „Arukate toodete disain – tuleviku eriala”. Kärt Ojavee oli selle projekti assistent. Koos tudengitega pühenduti uute materjalide uurimisele ning neist nupukate esemete loomisele. Oma magistritöö raames otsis Kärt Ojavee võimalusi, kuidas rakendada tarku tekstiile rõivamudelite valmistamisel. Näiteks valmis müts – midagi spioonile –, millega saab kuulata selja tagant tulevaid helisid. Sellesse peakattesse, on peidetud mikrofon, kõrvaklapid, võimendi ja patareid. Ühes töötoas Hollandis käis Ojavee välja idee tanust, mida saab lahti voltida kaftaniks, inspireeritud hollandi rahvariietest, mille mõned detailid on mitme funktsiooniga. Ta nopib põnevaid ideid elust enesest. Nii valmisid tal särgid, mille mustriks on voltimisjäljed, või jopp, mille hõlma sees on kott. Nimelt oli disainer tänaval näinud eakat naist, kes kandis kotti hõlma all.

Kärt Ojavee on pideva õppimise ja uurimistöö kõrvalt juhendanud ka bakalaureuseastme tudengite katsetusi elektrooniliste ja interaktiivsete tekstiilide väljatöötamisel. Elektroonilised lahendused integreeriti tekstiilimaterjalidesse, tööde valmistamisel ja kujundamisel kasutati ka traditsioonilisi tehnikaid nagu siiditrükk, makramee, aplikatsioon, põimimine, voltimine. Tulemuseks oli rida põnevaid töid. Näiteks valguskardin, mis on ühendatud päikesepatareiga ja on päeval pitsiline, öösel muutub aga helendavate tulukeste koosluseks. Või vannikardin, mis annab kasutajale teada vee raiskamisest: mida kauem kasutada sooja vett, seda suurem osa mustrist haitub. Valminud on ka laudlina, millele on trükitud UV-tundliku värviga kärbsed, mis koos päikesekiirtega laual nähtavaks muutuvad, ja moodulvaip, mis süttib pimedas ruumis sammude rütmis valgustatud rajaks.

Kaante vahele saab peagi Kärt Ojavee doktoritöö, mille teema on interaktiivsed materjalid. Selle raames tegi ta koostööd eripedagoog Jana Kadastiku ja neuroloog Jaan Aruga, et välja töötada pehmed interaktiivsed õppevahendid liitpuuetega lastele. Koos kaasautori Eszter Ozsvaldiga on tal valminud hübriidmaterjal SymbiosisO, mis on välja töötatud biomimeetilisel printsiibil. Materjali võib nimetada ka orgaaniliseks kuvariks. See koosneb mitmest kihist: meekärje struktuuri järgi paigutatud ja soojustundliku pigmendiga kaetud vildimoodulitest ning elektrit juhtivast niidistikust. Materjal reageerib katsumisele ja muutustele keskkonnas; materjali pinnale kasvab muster, mis hiljem jälle kaob. See on programmeeritav tekstiil, millele saab infot kuvada mustrina. Selliseid kangaid saab kasutada näiteks haiglate või polikliinikute ooteruumides, kus ootaja võib proovida lahendusi, mida pakub elektroonika ja tekstiili ühendamine. Kogemuse- ja protsessipõhise disaini loomisel on Kärt Ojavee õnnelik, kui tema esemed äratavad inimestes huvi ja kutsuvad kasutaja endaga suhtlema. Seesugune universaaldisain leiab kasutust puuetega laste ravimisel: eksponeeritud tekstiil on sõbraliku ja tehnoloogiakauge väljanägemisega, teraapiline ning pakub arendavat tegevust.

Kuid elava kanga saab luua ka igasuguse elektroonikata. Nii ootab lõpetamist kollektsioon, mis on värvitud soos: kangad jäeti kogu suveks sohu, villane riie omandas sametise pehmuse ning värvitooni, mis koos päiksevalgusele reageeriva trükimustaga mõjub ülimalt hästi. Maavillane kombineeritakse särava siidiga. Kärt Ojavee on valmistanud särke, millesse peidetud peedi- või arooniapigment ilmub nähtavale alles pesemise käigus. Samal põhimõttel on loodud ka laudlina, millele tekkinud ja tekitatud mustikamahlaplekid moodustavad mustri. Kärt toonitab, et igas plekis on võlu, mis annab esemele kordumatu omapära. Tänavu valmis disaineril koos Eszter Ozsvaldiga kangakollektsioon, mis on inspireeritud Marsi pinnavormidest. Tekstiili omadusi on siin muudetud laserlõikusega, mille tulemusel on vildi pind volditav. See võimaldab sisekujunduse elemendile anda mis tahes uue kuju ja ilme.

Kümne aasta jooksul on Kärt Ojavee uurinud tekstiili igast küljest, samuti pehmet elektroonikat (elektrit juhtivad niidid ja kangad) ning seda, kuidas neid omavahel siduda. Ta on loonud täiesti ainulaadseid kangaid, mis häälitsevad, soojenevad, jahtuvad, muudavad kuju ja värvust – on programmeeritavad. Tema loodud tekstiil on pälvinud suurt tähelepanu nii meil kui mujal. See leiab kasutust meditsiinis, koduses majapidamises ja keskkonna kujundamisel.
 
2012. aasta noore disaineri preemia Säsi pälvisid Kärt Ojavee, Helena Karelson ja Indrek Sirkel.