Savisaare algatatud suurejooneline elamuehitusprogramm toppab

2002. aasta aprillis, pool aastat enne kohalike omavalitsuste valimisi valminud elamuehitusprogramm “5000 eluaset Tallinna” näeb kuni 2007. aastani ette pealinna igal aastal 400 eluaseme ehitamist. Uued korterid on mõeldud peamiselt sundüürnikele, kes hiljem oma kodu ka erastada saaksid. Selleks aastaks on programmi jaoks linna eelarves 135 miljonit, järgmise aasta eelarvesse üritab elamumajandusosakond suruda 250miljonilist eraldist.

Senini on Tallinn küll renoveerinud vanu korterelamuid, kuid tervete kvartalite ehitamise ja jagamise uhked plaanid on seisma jäänud programmi sisse kirjutatud eelduse tõttu, et riik maa tõrgeteta munitsipaalomandisse annab. Nimelt on neljateistkümnest programmis kirjeldatud majast või elamukvartalist tervelt 11 planeeritud riigi omandis olevale maale. Maatükke haldavad maa-amet ja keskkonnaministeerium aga ei ole sugugi nii varmad heades kohtades asuvaid ja turuhinnas kümneid miljoneid kroone maksvaid krunte niisama Tallinna omandisse andma.

Nii näiteks on keskkonnaministeerium korduvalt eitavalt vastanud linnavalitsuse soovile anda munitsipaalomandisse Mustjõe kvartal, mis on 60 hektari suurune võsastunud maatükk Tallinna kesklinnas Paldiski maantee ja Kopli lahe vahelisel alal. Kinnisvaraanalüütikud pakuvad seal ruutmeetri maa hinnaks isegi kuni 2000 krooni. Siiski kuulutas Tallinn välja ideekonkursi, praegu käib detailplaneeringu koostamine. Projektile on kulunud praeguseks ligi 2 miljonit krooni.

Räägu-Vuti kvartalisse planeeritud ridaelamu asub samuti riigi maal, läbirääkimised ei ole seni tulemusi andnud. Riigihanke korras on aga juba valmis tehtud tulevaste hoonete projektid, pärast 2,5 miljoni kroonist kulutust on linnavalitsus projekti peatanud.
Männiku teele kahe korterelamu ehitamiseks välja kuulutatud riigihanke võitjad selguvad sel nädalal, projekteerimiseks on kulunud üle 2 miljoni.

Tallinna elamumajandusameti juhataja Margus Kruusmägi ütles, et maaküsimus seisab vaid vormistamise taga ning üks majadest peaks valmima juba aasta lõpuks.
“Läbirääkimised riigiga käivad, aga need ei ole suurt edasi liikunud,” tunnistas Kruusmägi. Tema sõnul ei saa veel siiski rääkida programmi peatamisest – praegu tegeldakse linnale kuuluvate hoonete sotsiaalmajadeks renoveerimisega. Samal ajal jätkab Tallinn maaküsimuse lahendamist.

“Täna ei ole veel midagi selge, linn tehku neile maadele detailplaneeringud ära ja siis vaatame,” tahab maa-ameti peadirektor Kalev Kangur enne otsuste tegemist asja õunte pealt vaadata. Ta toob näiteks Vuti-Räägu kvartali, kus kohalikud elanikud planeeringuga rahule ei jäänud.

Kruusmägi peab maa-ameti nõuet, et maa üleandmist saab otsustada alles pärast detailplaneeringu valmimist, ebaõiglaseks. “Meie teeme kulutusi, kuid see ei anna veel garantiid, et maa saame,” ütles ta. “Võib välja kukkuda nii, et lihtsalt tuleme riigile appi ja ise ei saa midagi.”

“Midagi mõistusevastast või kiuslikku ei peaks nägema ka selles, kui riik soovib oma vara võõrandada riigile võimalikult kasulikul moel,” kommenteeris keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare.
Tallinn on riigilt tasuta maad saanud enam kui miljardi krooni eest maksustamishindades.

Tallinna riskimiljonid 
Tallinna kulutused munitsipaalmajadele riigilt maa saamise garantiita – ettevalmistustööd, detailplaneering ja/või projekteerimine
– Männiku tee 96 ja 98a … 1,7 mln kr
– Räägu-Vuti kvartal 1,9 mln kr
– Mustjõe kvartal … 1,3 mln kr
– Iru elamurajoon … 0,1 mln kr
– kokku … 5,0 kr
Allikas: linnavalitsus