Selgunud on Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistluse võitjad
Selgunud on Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistluse võitjad. Kaheksast esitatud tööst valiti edasise planeerimise aluseks ideekavand märgusõnaga "Mulgi kuurort", mille autorid on Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindavad aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Võidutöö autoreid premeeritakse 6000 euroga.
Selgunud on Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistluse võitjad. Kaheksast esitatud tööst valiti edasise planeerimise aluseks ideekavand märgusõnaga “Mulgi kuurort”, mille autorid on Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindavad aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Võidutöö autoreid premeeritakse 6000 euroga.
“Mulgi kuurordile” tõi žürii hinnangul võidu Tõrvat siduv terviklik lahendus. Selles oli saavutatud võistlustööde parim keskkondlik tervik ning lisaks pakkus see kavand linna erinevate alade jaoks läbitöötatud lahendusi.
Peale võidutöö valis žürii välja veel kolm preemiasaajat.
II preemia (4500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga “Neli tõrvikut” (autor Villem Tomiste, OÜ Stuudio Tallinn)
III preemia (3500 eurot) läks kavandile märgusõnaga “Arbos” (autorid Siiri Vallner ja Indrek Peil, OÜ Kavakava) ja
ergutuspreemia (2000 eurot) sai töö märgusõnaga “Jõemaastik“ (autorid Toomas Adrikorn, Margit Aule ja Liisa Valdmann, KAOS Arhitektid OÜ).
II koha saanud töös on rõhutud suuresti visuaalsele efektile – loodud on maamärk, mis oleks nähtav ka maanteelt, annaks linnale ootamatut iseloomu ja võib-olla kujuneks lausa selle sümboliks. III koha töö puhul tõstis žürii esile paindliku lahenduse, ergutuspreemia pälvinud “Jõemaastik” torkab aga silma uue jõeoru loomisega läbi Nooruse pargi kuni Veskijärveni.
Võistluse eesmärk oli muuta Tõrva keskväljak, Nooruse park ja selle lähiümbrus multifunktsionaalseks, atraktiivseks ja Tõrva linnaosi koondavaks avalikuks ruumiks. Žürii liige, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog selgitas võidutööd tutvustades, et see vastas kõige paremini võistluse eesmärgile, ühendades kesklinna erinevad osad ühtseks tervikuks. “Loodame, et võidutöö on Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks realiseerunud,” lisas Vellevoog.
Ka Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnul esitati võistlusele väga erinevalt mõtestatud ja omalaadsete lahendustega visioone, mis aitavad arendada Tõrva keskväljaku, Nooruse pargi ja lähiümbruse multifunktsionaalseks ja atraktiivseks avalikuks ruumiks. Keskväljaku rekonstrueerimine on Tõrva linna ja kogu piirkonna omavalitsuste ning sealsete elanike jaoks üks lähiaastate olulisimaid investeeringuprojekte. Väljak ja ühendavad tänavad on kavas välja ehitada hiljemalt aastaks 2020.
Sarnane arhitektuurivõistlus korraldati Tõrvas juba 1997. aastal. Kui toona pakuti välja tunduvalt ambitsioonikamaid ideelahendusi, siis seekordsed võistlustööd on realistlikumad ja peavad linna arengut täpsemalt silmas, sõnas Ruusmann.
Võistlustöödega saab tutvuda Tõrva linna koduleheküljel. Fotogalerii võistluse lõpetamisest: (autor Siim Ausmees).
Tõrva arhitektuurivõistlus on teine lõppenud võistlus, mis on korraldatud Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli programmi arhitektuurivõistluste sarja “Hea avalik ruum” raames. Võistlusi korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös kohalike omavalitsustega sihiga leida nüüdisaegsed lahendused Eesti linnade keskustele. Järgmisena selguvad võistlustulemused Võrus märtsi teisel poolel.
14. maist kuni 14. juunini on “Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi kuue esimese võistluse tööd eksponeeritud Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriil.
Võistluse lõppprotokoll on loetav võistluse info lehel.