SIIRI VALLNER: Tallinna city kui bordell
Linnaplaneerimise vead muutuvad tavaliselt nähtavaks aastaid hiljem, kui arendajatel juba raha taskus ning poliitikud ammu vahetunud. Kiire arenguga piirkondades, näiteks Maakri kvartalis, saadakse aga oma vitsad ruttu kätte.
Kurgid sulle, raha mulle
Üheski linnas ei teki meeldiv olemine kinnisvaraarendajate suuremeelsusest. Tänavaruumi ja igaühe heaolu peale kulutatakse ainult juhul, kui see toob mingis perspektiivis kasumit või kui keegi seda nõuab või on mingid vastastikused kokkulepped. Näiteks New Yorgis on Manhattanil kasutusel boonus-süsteem. Hoone ehitaja võib valida: kui teha jalakäijatele oma krundi arvelt laiendatud tänav, saab ta maja natuke kõrgemaks ehitada, kui aga teha kogu esimene korrus inimestele avatud ja läbikäidav, saab majale boonusena kohe kõvasti ruutmeetreid juurde lisada. Euroopa maades on laialt levinud “1% kunsti” süsteem, mille kohaselt tuleb ehitise maksumusest vähemalt 1% kulutada krundi avalikus osas asuvale kunstile. Avalik ruum on see, kus igaüks võib igal ajal viibida ning õnnestunud lahenduse korral tunneb iga linnakodanik end seal meeldivalt ja mugavalt.
Aga kus on näiteks Tallinna kerkivas citys, Maakri kvartalis, avalik osa? Kaubamajad ja ostukeskused ja teised sellelaadsed kohad, millest Tallinn aina enam koosneb, ei ole avalikud ruumid. Need on kohad, kus turvakaamera pilgu all tarbimisega tegeleda saab.
auTOTALlinn
Maakri kvartal on koht, kus linnaehituslik prostitutsioon on legaalne. Siin ja kohe saab iga arendaja kõik oma soovid viivituseta rahuldada. Peaasi kui raha on. Arendajate soovid on aga väga ühetaolised – kiiresti, odavalt ja palju.
Asi, mille linna säästva arengu ja planeerimise amet on maha maganud, on üldine koordineeriv plaan kogu ala kohta. Selline plaan, kus oleks ära lahendatud üldised liikluse küsimused ning esitatud nõudmised avaliku ruumi kujundamiseks. Kuna TSAPA-l sellist üldist kava pole, kasutavad arendajad juhust ja teevad oma krundil, mida heaks arvavad. Ning linnal pole alust, et midagi nõuda.
Kui majad on valmis ehitatud ning krunt täis, jääb ainult tänavaruum, see aga on täis parkivaid autosid. Erakruntide piires on inimestele juurdepääsetavad ainult kaubanduspinnad, mille iga ruutmeeter aga peab kasumit tooma.
Nagu päris
Maakri tänavale kõrgete hoonete ehitamine on ammune otsus. Kõrged hooned ongi asja
ainus positiivne külg. Kaugelt vaadates hakkab Tallinn täitsa linna moodi välja nägema. Ligidalt on asi vastupidine. Odavad materjalid ja standardsed lahendused ning hoolimatus ja lugupidamatus inimese vastu on see, mida tänaval kõndides näeb. Igaüks meist on väärt paremat keskkonda kui see, mida praegu mitmetes piirkondades tekkimas näeme. Kohad, mis Tallinna elanikele võiks midagi tähendada, muutuvad vaikselt aga kindlalt asfaldiplatsideks ja supermarketiteks.
Linnaplaneerimise ajalugu
• Kesklinna teadlik kujundamine algas peale tsaariajal. Enne seda olid siin põllud ja külad, millest tähtsaim Kivisilla eeslinn. See paiknes Härjapea jõe keskjooksul, kus jõega paralleelne Maakri tänav oli keskmes.
1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast. Linna jaoks tähendas see uut etappi – võis hakata ehitama kivimaju.
Selliseks, nagu Tallinna keskosa praegu välja näeb, hakkas linn kujunema eelmise sajandi alguses. Tsaaririigis oli kohustuslik koostada linna üldplaan, kui elanike arv ületas 100 000 piiri. 1912-13 korraldati rahvusvaheline konkurss Tallinna üldplaani saamiseks, mille võitis Eliel Saarinen. Süveneb mõtteviis, et Tallinnast peaks saama suurlinn.
• 1927 suleti reostunud Härjapea jõgi lõplikult tunnelisse.
• 1936 võeti vastu ehitusmäärus, mis kohustas koostama südalinna tänavatele ruumilise mõju projektid.
• 1954 ehitatakse stalinistlik “torniga maja” Tartu mnt Liivalaia nurgale. Mis sest, et torn kõigest 20-meetrine – rünnak kõrgusesse oli alanud.
• 1968 valmis Mart Pordi ja Malle Meelaku kesklinna eksperimentaalprojekt. Lennukas visioon Tallinnast kui kõrghooneterohkest ja tempokast suurlinnast.
• 1990-ndatel algab kõrghoonete ehitamine. Kavandatakse Tartu mnt läbimurret.
• 2003 Linna kõrgeimad hooned kogunevad kahte piirkonda – Tartu mnt alguse kanti ja Piritale. Kõrghoonestatud cityks peaks saama mõtteline kolmnurk, mis moodustub Liivalaia, Rävala ja Lauteri tänava vahele.
Allikas: KAVAKAVA