Sirp. Pealelend: Ülar Mark, Eesti Arhitektide Liidu esimees, Narva linnaarhitekt 1999 – 2002.

Sirp: 19 mai 2006

Mida tuleks teha, et Narvast saaks hästi toimiv (kaasaegne) linn?

Narva on võimsa energiaga linn. Narvas on ülikiiresti üles ehitatud oma barokne vanalinn, mis oli omalaadne põhjamaade pärl. Ja see on ka hävitatud ülikiiresti mõne päevaga. Narva on kunagi ehitatud Euroopa moodsaim tekstiilivabrik, mis paisus nõukogude ajal suurimaks tööandjaks ja on tänaseks mõne aastaga minetanud oma tähtsuse isegi Eesti mastaabis, seda vähemalt kaasaja tööstuse seisukohast.

Põlevkivi põletamise oskus oli kunagi maailmas kindlalt esikohal, nüüdseks vaieldakse sellise kütuseliigi kaevandamise mõttekuse üle. Narva suutis kasvada peaaegu nullist 30 aastaga 70 000 elanikuga linnaks, kus vaid mõni protsent linnaelanikest räägib keelt, mis praegu on riigikeel. Narva on ägedate ja vastuoluliste energiate põrkumise tanner. Narva linna tunnuslause on: “hea energiaga linn”.

Nii saabki olla võimalik, et Eesti linnas elavad mitte-eestikeelsed elanikud, ihaldavad tagasi oma kodulinna rootslaste ehitatud vanalinna, kus asub Euroopa idapoolseim raekoda koos seda ümbritseva platsiga. Õppisin seda linna seal elades austama, võib ka öelda armastama. Miks? Ja mis edasi?

Kindel on, et Narvas on jõudu, see kuulub koha juurde, mis tahes inimesed seda linna oma kohalolekuga ei austa. Selle jõu peaks ära kasutama, õigemini tuleks seda suunata. Kõik tugevad poliitilised korrad on aru saanud ehitatud keskkonna suunavast mõjust ja jõust, mis kujundab elaniku. Enne kui pole muutunud linna struktuur, ei muutu ka Narva.

Seega usun ja loodan, et raekoja kõrvale valmib mõne aasta pärast Tartu ülikooli kolledži maja, mis mõtestab vanalinna endise keskuse uue elutsükli. Loodan, et raudteesse investeeritud sadade miljonite kõrval suudab riik toetada ka omavalitsust ja korraldada uue keskuse loomist.  Just nimelt loomist, mitte ehitustegevust.

Riik  peab Narvale tähelepanu pöörama, sest teisiti ei suuda Narva kasutada oma võimalusi ja kontroll hirmunud inimese üle jätkub. Suuruselt kolmas Eesti linn Narva vajab linnaarhitekti, sest viimased aastad on näidanud, et niisama paremaks ei lähe. Narva vajab riigi tuge, nii nagu vajavad ka teised omavalitsused Eestis. 

Huvitav on jälgida Narva kolme keskuse omavahelist jõukatsumist:  vanim on Raekoja plats (kõrghariduskeskus), järgmine on Peetri plats (administratiivkeskus), mis on “raha-arhitektuurist” veel puutumata. Samal ajal teeb raskuskeskmena ilma lõpuni välja ehitamata nõukogude keskus, kus ristuvad Kreenholmi, Kangelaste ja Võidu prospekt Tallinna maanteega. Ristmik, kus asub 2003. aastal koostatud koolilaste küsitluste järgi keskuse ilusaim ehitis

Statoil-Mc Donald’s üheskoos. Lisandunud on kaasaja urbanistika vaimus odav, kuid vajalik ehitiste kobar, mis sisaldab kõik vajaliku, autodest kinoni.

Narval on jõudu ja energiat nagu noorukil, kes esimest korda vägijooki pruugib, vaja on küpsust koos õppimise ambitsiooniga.

Ootan ja vaatan, mis on see järgmine “maailma kõige-kõige kõrgem” hüpe, mille Narva teeb, sest vaikne tammumine ei ole sellele kandile omane.
Lisaks soovitan kõigil kiiresti Narvas ära käia, hiljem ei või teada, kas ongi näha, milline oli hüppe lähtekoht.