Sisekaitseakadeemial kaks võidukat kavandit

Reedel kuulutas kolmest arhitektist ja kolmest Sisekaitseakadeemia esindajast koosnev žürii välja Sisekaitseakadeemia ja arhitektide liidu korraldatud Sisekaitseakadeemia õppelinnaku arhitektuurivõistluse võitjad. Välja anti kaks esimest preemiat.

Hinnanguliselt võib akadeemia kompleksi väljaehitamine maksma minna 150 miljoni krooni ringis. Ehitama hakatakse Sisekaitseakadeemia kommunikatsioonijuhi Annela Laaneotsa sõnul niipea, kui riigieelarve raha annab.

Esikohatööd sarnase lahendusega
Kokku laekus juulis väljakuulutatud võistlusele akadeemia uue õppelinnaku projekti leidmiseks kuus tööd. Neist viimane alles otsuse langetamise päeval Rootsist, kuid ümbriku postitemplil seisev kuupäev võimaldas tööd siiski arvestada.

?ürii otsustas häälte võrdse jagunemise tõttu välja anda kaks esimest ja ühe kolmanda auhinna. Esimese koha vääriliseks arvati tööd märksõnaga “Trikoloor” ja “Miil”. “Trikoloori” autor on Kavakava OÜ koosseisus arhitektid Kaire Nõmm, Katrin Koov, Siiri Vallner ja Veronika Valk. “Miili” autor on arhitekt Sverre Laanjärv. Kolmanda koha vääriliseks tunnistati töö, mis kandideeris märgusõna all “Millisekund”, autoriks arhitekt Ülar Marki juhitud arhitektuuribüroo Urban Mark.

Esikohaideede autorid saavad preemiaks mõlemad 80 000 krooni, kolmandale kohale tulnud töö autoritele antakse 30 000 krooni.

Militaarasutusest avatud ülikoolilinnakuks
Kolmanda koha töös “Millisekund” oli väga hästi lahendatud Sisekaitseakadeemia ala haakumine ümberkaudsete elurajoonidega. Samuti oli töös põhjalikult vaadeldud ümberkaudseid liiklusskeeme ja pakutud välja uusi lahendusi, arvestades linnaosa vajadusi tervikuna.

Konkursi eesmärk oli leida akadeemia territooriumile terviklik ideeprojekt, arhitektidel tuli leida lahendused kasutatavatele, pooleliolevatele ja tühjalt seisvatele rajatistele. Akadeemia haldusprorektori Andres Johannsoni sõnul tahavad nad pakkuda oma üliõpilastele ja töötajatele parimat nüüdisaegsete võimaluste järgi loodud töökeskkonda.
“Et nõukogude armee ehitusvägede kõrgemalt poliitiliselt sõjakoolilt päranduseks saadud hooneid sellisel kujul kasutusele võtta ei saa, lisasime lähteülesandesse palve hooneid natuke säilitada, mida enamik osavõtjatest ka arvestas,” rääkis Johannson.

Sisekaitseakadeemia kvaliteedijuhi Lea Danilson-Järgi kinnitusel oli Sisekaitseakadeemia pärast avamist 1992. aastal suletud territooriumiga kinnine õppeasutus. “Praegu militaristliku suunitlusega erialasid enam ei õpetata ning juurde on tulnud tsiviilalad. Seega soovime kompleksi avatuks ümber kujundada,” sõnas ta.