Soomaal kerkib Eesti esimene põhupakimaja

Põhupakk on hea ehitusmaterjal- odav ja kerge. Tema ehitusfüüsikalised omadused vastavad igati nõuetele.

Põhupakimaja on nagu iga teine maja. USA-s saab põhupakkidest maja ehitamiseks samamoodi laenu taotleda, nagu tavalise maja puhul. Põhupakkidest maja ehitamine sobib ennast lõhkilaenanud eestlasele, kes linna ehitada ei jõua, kuid kellel on vanavanematele tagastatud maatükk ja soov maal väikest majakest omada. Ehitusfirma UNITe ja arhitekt Rene Valner on välja töötanud tüüpprojektid 20- 60 m² põrandapinnaga põhupakimajadele, mida on võimalik vajaduse ja võimaluste kasvades hiljem suuremaks ehitada. Esimene neist- eksperimentaalsaun Soomaal on katuse alla saanud ja viimistustööd käimas.

Ehitusfirma UNITe eestvedaja Mikk Suursild praktiseeris põhupakimajade ehitamist 1,5 aastat Ameerikas. Põhupakkidest ehitamine ei ole uudis- Nebraska osariigi farmerid hakkasid neid kasutama üle sajandi tagasi, 1890datel, peale põhupakkimise masina leiutamist. Esialgu arvati maju sobivat kuiva kontinentaalsesse kliimasse, kui eelmise sajandi lõpus säästva ehituse algtõdesid uurima hakati, levis tehnoloogia ka põhja poole ja sealtkaudu edasi Euroopasse. Põhupakimajade soojapidavus on kaks korda parem, kui karmid Soome ehitusnormid ette näevad ja tulepüsivuse testide järgi on need majad puumajadest tulekindlamad.

Põhupakimajade ehitamine säästab keskkonda. Ehitus on eriti selline valdkond, kus ressursse mõttetult raisatakse. Säästlik maja on ehitatud valdavalt kohalikest energiasäästlikest ja taaskasutatavatest materjalidest. Soomaa eksperimentaalsauna ehitusel kasutatakse kohalikku ehitusmaterjali nii palju kui võimalik- savi ja liiv kaevatakse maapõuest sealtsamast krundinurgast, kogu vajaminev puitmaterjal osteti kohalikust saekaatrist, ainult põhupakid toodi pisut kaugemalt Juuru talunikult.
Põhupakimaja ehitamise tehnoloogia on lihtne. Suurte tellistega sarnanevatest pakkidest seina ladumine ei eelda suurt ehituskogemust ja kalleid tööriistu. Suurematele majadele projekteeritakse betoonist plaatvundament, väiksemad ehitatakse postidele.

Põhupakkide fikseerimiseks nii seest kui väljapoolt kasutatakse erinevaid meetodeid. Eesti tingimustes on esmase konserveerijana kõige parem ja odavam materjal savi. Lõpptulemuseks on nö sandwich-paneel, mille keskel on pressitud põhk ja kahel pool kas savi-või lubikrohv. Hiljem võib seina väljast viimistleda kas laudadega või tellistega ning seestpoolt kasvõi kipsplaadiga.. Kõige suurem võimalus on eksida savisegamine juures, krohv peab tulema õige koostisega.

Põhupakimajade ehitamine on odav ja kiire. Kui keskmiselt moodustab 15-20 % kogu maja maksumusest seinte maksumus, siis põhupakimajade puhul võib olenevalt lõppviimistlusest arvestada märksa väiksemate summadega. 20 m² eksperimentaalsauna seinte tarvis ostetud 100 põhupakki maksid kokku 200 kr. Sauna seinad kerkisid vähem kui poole päevaga.

Kasutades oma tööjõudu ja kohalikke materjale läheks ruutmeeter seinapinda koos viimistlusega maksma keskmiselt 20 kr., kalkuleerib Suursild ja lubab, et lähitulevikus peaks UNITe st tüüprojektde järgi tellitud majade hind jääma lõppviimistlusest sõltuvalt vahemikku 2000- 3000kr / m².

Poe talu eksperimentaalsaun peaks valmis saama augusti keskpaigaks.

Kommentaar
Siiri Vallner, arhitekt
Põhupallidest maja igaühele ei soovitaks. Mõnele võib see lausa halvasti mõjuda. Näiteks inimene, kes armastab täisnurki ja sirgeid seinu jäägu ikka kipsplaatide juurde. Kui aga mõttes mõlgub midagi ebastandartset ja looduslähedast on põhupallid täiesti arvestatav variant. Majale pealekauba saab veel eksperimendis osalemise tunde.
Näiliselt valitseb ehitusmaterjalide turul küllus. Tegelikult tehakse majad ikka puust, kivist ja klaasist. On küll igasuguseid erinevaid pinnaviimistlusi, aga sisuliselt teistsuguseid lahendusi lisandub väga harva. Seepärast on iga alternatiiv teretulnud. Arhitektina ootaks, et keegi materjaliteadlane veel lahendust täiustaks – näiteks oleks hea kui väljast võiks maja rahumeeles viimistlemata jätta. Siis oleks kohe kaugelt karvasest põhupinnast näha, et tegu on millegi täiesti teistsugusega.
Alternatiivsete ehitusmaterjalide müüjad peaksid aga kiiresti kolme põrsakese muinasloole uue kaasaegse lõpu välja mõtlema. Nii et kõik kolm oma erinevalt ehitatud majades õnnelikult elu lõpuni vastu peavad. Tänapäeva kiire elutempo juures ei pruugi ju aja ja energiamahukas kivimaja alati olla see õige lahendus.

Eksperimentaalsauna eelarve alla 20 000 kr
20 m2 sauna materjalihinnad kroonides:
põhupakid Juuru talunikult 200 kr
puitmaterjal kohalikust saeveskist 3900 kr
OSB plaat 3007 kr
poekaupa 8600 kr
kokku 15 707 kr