Soovitus gurmaanidele: Kahn Days

Eesti Ekspress: 09.01.2006
Karin Paulus

Karin Paulus intervjueeris karismaatilisele kultusarhitektile pühendatud Kahni päevade peakorraldajat Ingrid Mald-Villandit.

Kuidas ja kellel tekkis mõte korraldada Louis Kahni arhitektuuripäevad?

Minuni jõudis idee Arhitektide Liidu kaudu (EAL on ka ametlikult projekti korraldajaks). Mõte ise olevat vana, lausa legendidega, s.t et hulk inimesi (nagu Margit Mutso, Mart Kalm, Juhan Simonson, Toivo Tammik jne) on mõelnud eri ajal ja eri kohas, et võiks midagi sel teemal korraldada – meilt, Eestist on pärit nii mõjukas ja kuulus arhitekt, kellelt on maha jäänud selline pärand, samas ei tea eestlased temast kuigi palju, võib-olla ei oska paljud teda isegi Eestiga seostada. Üritangi nüüd kõik need head mõtted kokku koondada ja midagi reaalselt ka ära teha.

Kunagi ammu nõukaajal olevat Veljo Kaasiku ja Vilen Künnapu info põhjal isegi mingid mitteametlikud “Kahni päevad” toimunud n-ö omas ringis…

Väga suureks abiks projekti käivitamisel on olnud Olavi Pesti Saaremaa muuseumist, kellelt olen saanud mitmeid olulisi kontakte (näiteks Texase Kimbelli kunstimuuseumi oma, mis on üks olulisemaid Kahni uurimise keskusi ja ka Kahni enda projekteeritud) ja informatsiooni Kahni uurimise seisust Eestis. Saaremaa muuseumis on olemas väike kogu Kahniga seotud materjalidest, kuid infot on suhteliselt vähe. Näiteks on teada, et Kahn külastas oma Euroopa-turnee käigus Saaremaal oma vanaema ja sugulasi, kuid samas on tema täpne kodumaja teadmata, isegi tema nime kohta saime teavet, et see olevat hiljem muudetud – varem olevat nende perekonnanimi olnud Schmulowski.

Aga Kahn ise oli oma Eesti päritolu üle uhke, oma sünnikohana lasknud ta alati märkida Saaremaa, Estonia. Ja ta olevat osanud ka mõningaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid, nagu “tere” ja “lestakala”, näiteks. Palju infot Kahni kohta olen saanud ka Juhan Simonsonilt, kauaaegselt (nüüd juba endiselt) Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimehelt. Simonson õppis linnaplaneerimist Pennsylvania ülikoolis, samal ajal kui Kahn oli seal professoriks. Ta on avaldanud Kahni kohta artikleid väliseesti ajakirjanduses, tunneb isiklikult mitmeid olulisi inimesi ja on tõeliselt hingega selle teema juures. Kolmas osapool USAs on Pennsylvania ülikooli arhitektuuriarhiiv, kelle käsutuses on nii Kahni kui tuntud väliseesti inseneri August Komendandi (uuris eelpingestatud terast-betooni) väga mahukad arhiivimaterjalid.

Veel tahaks kiita toredat projektigruppi koosseisus Veljo Kaasik, Toivo Tammik, Margit Mutso ja Vilen Künnapu, kellelt on tulnud palju asjalikke nõuandeid, ja usun, et neid tuleb veel.


ÜLEV GEOMEETRIA: Phillips Exeteri akadeemia raamatukogu (1965–72). (REPRO)  
 

Miks just Kuressaare? Laiem avalikkus ei pruugi Kahnist suurt midagi teada.

Kuressaare on kirjade järgi Kahni sünnikoht ja sealt tema pere ka 1906. aastal USAsse emigreerus. Seal asub ka Kuressaare loss, mis oma massiivsusega olevat mingil määral ka tema loomingu mõjutajaks.

Laiem avalikkus tõenäoliselt ei teagi Kahnist suurt midagi, igatahes väljaspool arhitektuuri- ja kunstiringkondi sel teemal suheldes olen enamasti pidanud n-ö algusest peale seletama, kes see Kahn üldse oli….

Aga see ongi üks projekti peamisi eesmärke – teadvustada meile endile, eestlastele, et meie seast on pärit selline suurkuju. Ja ühtlasi tõmbaks see tähelepanu ka eesti arhitektuurile üldiselt.

Kas Kahni elust Eestis on ka midagi uut välja tulnud?

Loodan väga, et tuleb. Minu sisuline Kahni uurimistöö on veel suht lünklik, seni olen peamiselt keskendunud projekti idee arendamisele, selle kokkukirjutamisele ja kontaktide leidmisele/hoidmisele. Ja kuni siiani, s.o 1. jaanuarini 2006, olen seda teinud ka n-ö oma vabast ajast ja huvist.

Millal peaksid Kahni päevad esialgsete plaanide kohaselt toimuma?

Üritused ise on kavas septembri lõpus või oktoobri alguses sellel aastal, veel ilusal sügisesel ajal Kuressaares.

Milliseid üritusi kavandate?

Põhiüritustena on plaanis rahvusvaheline konverents, mille peamine eesmärk on näidata Kahni ideede elujõulisust tänapäeval, mida on need andnud kaasaja arhitektuurile ja kuidas neid tänapäeval tõlgendatakse; Kahni näitus (Pennsylvania Arhiivi materjalide põhjal) ja filmiõhtu mitmel filmifestivalil auhindu saanud ja tuntust kogunud dokumentaalfilmiga “My Architect. Son’s Journey” (2003), kuhu on kavas kutsuda filmi kommenteerima ka selle autor, Louis Kahni poeg Nathaniel Kahn.

Kas on tulemas veel väliskülalisi?

Plaanime kutsuda kaks välislektorit esinema konverentsile; kindlasti loodame, et üritusel on huvi osaleda mõnel Kahni õpilasel, eestlastel, kes on temaga kokku puutunud. Loomulikult loodame huvi äratada ka Euroopa pressis ja arhitektuuriringkondades.

Kas Kahni päevad on ühekordne üritus või plaanite neid paari aasta pärast uuesti korraldada?

Kahni päevad sellisel moel on ühekordne üritus, kuid samal ajal selle korraldamisega uurin ka võimalusi paari sellega seotud jätkuprojekti teostamiseks. Kuna Pennsylvania ülikooli arhiivis on hoiul nii Louis Kahni kui August Komendandi pärand, mille uurimisest oleks eesti teadusele ja ajaloole kindlasti palju kasu, siis uurin ühtlasi ka võimalusi luua Eesti arhitektuuri, inseneri- või kunstiajaloo üliõpilastele Pennsylvania ülikooli juurde stipendium arhiivi uurimiseks. Arhitektide Liidul on ka mõte hakata välja andma rahvusvahelist Kahni auhinda Kahni ideid enim edasiviinud arhitektile. Kahni auhinnaga hakkaks kaasnema ka seminar ja/või näitus.

Kust olete raha taotlenud?

Siiani olen taotluse esitanud vaid Eesti Kultuurkapitalile, kust projekti alustamiseks äsja ka toetust saime – nii et asi alles hakkab peale! Kuid projekti käisime Margit Mutsoga tutvustamas juba ka Ameerika saatkonnas, kus see huvi äratas. Neilt saame ka edasist abi võimalike finantsallikate leidmisel. Raha taotlemine-hankimine ongi hetkel aasta esimeste kuude prioriteet, kuna eelarve on USA-Eesti vahelise suure distantsi tõttu päris mahukas. Lisaks loodame äratada huvi ka Eesti eraettevõtjates.

Louis Isadore Kahn
Sündinud 1901 Saaremaal.
Pere emigreerus 1906 USAsse Philadelphiasse.
Lõpetas 1924 Pennsylvania ülikooli, 1928–29 täiendas end Euroopas. 1930ndatel tegeles peamiselt avalike hoonete projekteerimisega. 1948 asutas päris oma arhitektuuribüroo. Õpetas Yale’is ning Pennsylvania ülikoolis.
Pälvis 1971 AIA kuldmedali ning 1972 RIBA kuldmedali.
Kahni sügavalt isikupärast loomingut iseloomustavad lihtsad monumentaalsed vormid. Materjalidest eelistas tellist ning valubetooni.
Suri 1974 New Yorgis.