KOVide valimiste poliitikasoovitused: Tallinn (2025)

1. Planeerimine

  1. Tallinna Transpordiameti liitmine Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga või vähemalt Transpordi planeerimise liitmine Linnaplaneerimise ametiga.Terviklik linnaplaneerimine on võimalik vaid liikuvuse ja elukeskkonna planeerimise ühendamise kaudu.
  2. Linnaarhitekti juurde luua arhitektuurinõukogu, mille eesmärk on tõsta linna ruumilise arengu kvaliteeti, kaitsta avalikku huvi ja luua tugistruktuur linnaplaneerimise ametnikele. Eesmärk on läbi nõukogu luua platvorm, kus saab keerukamaid teemasid arutada suuremas ekspertide ringis, et läbi selle tagada kvaliteetsemad, sõltumatumad ning põhjendatumad ruumiotsused. 
  3. Koostöö riigiarhitektiga. Linna meeskond teeb mõtestatud koostööd riigiarhitekti bürooga linna maaomandit, suure mõjuga objekte ja linna piire ületavates koostööküsimustes.
  4. Kesklinna ja teiste linnaosade üldplaneeringud. Vajalik on Tallinna kesklinna üldplaneeringu loomine ja kehtestamine. Tallinna üldplaneering on aegunud (aastast 2001), ajakohase kaasaegse linna suunamiseks on parim tööriist linnaosa üldplaneering.
  5. Olemasolevate planeeringute relevantsus. Tunnistada kehtetuks sisuliselt vananenud detailplaneeringut, et suurendada planeerimisselgust.
  6. Planeeringute kiirendamine. 1. Ajas kehtivate linnaosa üldplaneeringute või ehitusmääruse olemasolu (selged ootused, visioon ja läbi kaalutud peamised kvaliteedid) kiirendab ka detailplaneeringute protsessi. 2. Loobuda detailplaneeringu algatamisele eelnevatest menetlusprotsessidest, mida ei arvata DP koostamise aja hulka.
  7. Toetame linna enda planeerimistegevust ja tervikliku visiooni loomist, ehk seda et linnas töötavad arhitektid planeerivad linna kinnistutel.
  8. Parkimisnormatiivi ajakohastamine ja paindlikumaks muutmine, et kiirendada planeerimis- ja ehitusprotsessi ning võimaldada suuremat vabadust vastavalt hoone tüpoloogiale ja äriplaanile.

2. Eluase

  1. Suurendada eluaseme kättesaadavust. Selle aluseks on linna visioon: linna eluaseme strateegia loomine. Sellega peab kaasnema tegevuskava, et seada tegevusteks selged sihid ajas. Loe täpsemalt.
  2. Segregeerumise vältimine. Eluasemestrateegiast lähtuvate linna üürikorterite ehitamine (mis on kontrollitud rendiga) erinevatesse piirkondadesse, sh kesklinn ja Põhja-Tallinn. Uushoonestusega planeeringutes ette näha kättesaadava eluaseme osakaal (nt 20%).
  3. Linnaplaneerimine mitmekesise kvartali põhimõttel (samassse piirkonda planeerida erinevaid eluaseme omandivorme erinevate sihtgruppidele: müügikorterid, üürikorterid, linna üürikorterid), nt Helsingi praktika.
  4. Linnavara eluasemefondi üle vaatamine ja uuendamine vastavalt eluasemestrateegiale struktureerida sihtgrupid (sh erinevad eagrupid, pered jt), kellele sobivad millised eluasemeprofiilid. Ehk selge visioon koos eluaseme strateegia olemasolevast eluasemefondist ja vajalikest muudatustest (asukohtade variatiivsus, mitmekesisem linnaosade ja tüpoloogiate lõikes).

3. Linnavara

  1. Arhitekte ja projekteerijaid austavad hangete ja lepingutingimused
  2. Strateegiline linna omandipoliitika. Kinnisvara ja maaomand on linna reserv, mida juurde ei teki ning mis võib osutuda ühel hetkel väga vajalikuks. Oluline on olemasolevat väärtuslikku kinnisvara hoida, eesmärgipäraselt üürida ja kasutada avalikus huvis. 
  3. Linnale kuuluva maa ja kinnisvara mõtlematu müügi vältimine.
  4. Odavhangete lõpetamine linnas (hoone projekteerimise odavhanked ei suuda pakkuda vajalikku kvaliteeti). Arhitektuurivõistlused olulistele objektide.

4. Avalik ruum ja tänavad

  1. Välja ehitada Tallinna peatänava projekt. Tallinna peatänav on kõigile linnakodanike kasutada igapäevane “linna nägu”, kesklinna arengumootor läbi atraktiivsuse suurendamise ja ka suursündmustel linna esindusruum. Ehitada välja arhitektuurivõistluse Kavakava võidutöö “Kevad linnas”.
  2. Tallinna tänavate rekonstrueerimise 12 printsiipi. Mudel tänavate nõukogudeliku ülesehituse muutmiseks mitmekesisemaks, meeldivaks  ja ohutuks avalikuks ruumiks.(Nt eeskujuks Vilniuse mudel või kevadel valmiv Eesti tänavagiid).
  3. Tänavaprojektidesse arhitekti või maastikuarhitekti kaasamine.
  4. Piirkiiruse madaldamine. Madalam piirkiirus (nt 40 km/h) vähendab oluliselt õnnetusjuhtumite ja surmade arvu. Järgida Tallinna rattastrateegiat.
  5. Raudteetammide aluste läbipääsude rajamine. Raudtee on Lasnamäe-Ülemiste piiril, Veerennis ning Kristiine ja kesklinna piiril linna katkestaja. Tänavastruktuurist lähtuv läbipääsude rajamine parandab ohutust ja ühendab linna.

5. Ühistransport

  1. Rööbastranspordi arendamine: uute trammiteede planeerimine ja rajamine vastavalt Tallinna kergrööbastranspordi tasuvusanalüüsile: eelkõige vajavad ühendamist suured alad nagu Põhja-Tallinn (linnarong), Mustamäe ja Lasnamäe. Samuti Täiendavate rongipeatuste kiire rajamine ning rongiliikluse integreerimine linna ühistranspordivõrku. Koheselt on võimalik ja vajalik rajada perroonid Lilleküla jaama (ajutise lahendusena kuni suure terminali valmimiseni u. 15 aasta pärast) ning Avala kvartali juurde (vt lähemalt).
  1. Kristiine ühistransporditerminali projekteerimine, sh liikluslahenduse väljatöötamine ja erinevate lahenduste analüüsimine ja seejärel tänavaruumile ja terminalile arhitektuurivõistluse korraldamine.
  2. Kättesaadav tasuline ühistransport. Tallinna ühistranspordi kvaliteedi tõstmine nõuab suuremaid investeeringuid, mille üheks mõistlikuks allikaks oleks tasuline sõit.

6. Vanalinna elustamine

  1. Lühiajalise rendi reguleerimine koostöös riigiga. Kaaluda erinevaid meetodeid: lühiajalise rendi täiendav maksustamine või piiratud ajaline maht, mis aja vältel on kortereid võimalik lühiajalisele rendile anda (nt teiste linnade näitel kokku 90p aastas).
  2. Kohaliku elu hoidmine ja toetamine vanalinnas läbi teenuste hoidmise ja arendamise: koolid, lasteaiad, kultuuriasutused ja toidukauplused;
  3. Elamispindade pakkumise hoogustamine vanalinnas (nt valitud sihtgruppidele eelisjärjekorras või soodustingimustel).
  4. Vanalinna tänavate rekonstrueerimine ligipääsetavuse seisukohast ning vanalinna selgem sidumine ümbritseva linnaga. 
  5. Bastionaalvööndi elavdamine:  bastionivööndi avalike ruumide (parkide, väljakute, tänavate) tervikuks ühendamine sh Toompea tn ja Falgi tee alla ühenduste rajamine.
  6. Harju tänava osaline hoonestamine.
  7. Linnale kuuluvate rendipindade tervikvaates kureerimise sisseseadmine, eesmärgiga tuua vanalinna vajalikke ja iseloomulikke ärisid ja teenuseid, selliselt, et oleks sihitatud renditasud ning vaid kokkuvõttes tuua väikest tulu linnale (mitte igalt rendipinnalt tulu maksimeerides, vaid toetades kohalikele sihitud teenuseid, kultuuri ja loomemajandust).

7. Haridusruum ja noored

  1. Nõukogude haridushoonete kaasajastamine ja ümberprogrammeerimine kaasaegseks ja demokraatlikuks õpikeskkonnaks. Võimalike tüüpuuendusprojektide / põhimõtete kaalumine.
  2. Koolihoovide uuendamine vastavalt liikuma kutsuva kooli põhimõtetele, eesmärgiga suurendada noorte liikumist ja viibimist õues.
  3. Ohutu koolitee soosimine.