Suure muusikakooli idee soikus
Frank Sprenk-Dorn
Eesti muusikaakadeemia audoktorid Neeme Järvi ja Veljo Tormis saatsid neljapäeval Juhan Partsile, Ene Ergmale ja Arnold Rüütlile avaliku pöördumise, milles taunivad korterelamu rajamist ühendmuusikakooli asemele ning nõuavad ehituse peatamist. Praegu käib muusikaakadeemia kõrval asuval krundil juba vilgas tegevus.
“Tegemist on emotsionaalsel põhjal tehtud avaldusega ja vaevalt et ehituse käiku enam võimalik peatada on,” ütles muusikaakadeemia rektor Lassmann. Juunikuuks koguti eesotsas Olav Ehalaga protestiks 400 allkirja, kuid need ei avaldanud piisavat mõju.
Mõttetu konkurss
Lassmanni sõnul on ühendmuusikakooli maja ehitamine pikalt veninud. 2003. aastal korraldati ühendkooli maja ehitamiseks ideekonkurss ja valiti välja isegi parim projekt. Kogu konkurss läks maksma 200 000 krooni. “See läks eesti arhitektide toetamiseks,” naeris Lassmann. Kuigi oli olemas kavand, mis oleks muusikakadeemiat ja ühendmuusikakooli tunneliga ühendanud, jäi riigi otsus tulemata. “Leian, et riigisüsteemis jätkub võimekaid inimesi, kes on asjadega tegelenud, kuid tarvis on kõrgemat poliitilist otsust ja seda ei ole suudetud vastu võtta,” rääkis Lassmann.
“Kummaline, et Järvi ja Tormis nüüd alles pöördumise tegid,” ütles haridusministeeriumi pressiesindaja Liina-Jaanika Seisler. “Nüüd on protsess käivitunud ja seda enam peatada ei saa,” sõnas Seisler. Tema sõnul sai otsus ehitusfirma Merko korterelamu ehitamise kohta selgeks mais ja haridusministeerium andis muusikakoolidele ja -ringkondadele mõista, et nood häält tõstaksid. Ehitusfirmaga püüti läbi rääkida, kuid Merko ei soovinud krunti müüa ja ühtegi vahetuseks sobivat krunti pakkuda polnud. “Tegemist on erafirmaga ja neil on oma ärihuvid mängus,” lisas Seisler.
Sobivaid krunte jätkub
Praegu seisab muusikaakadeemia läheduses tühjana mitu krunti, mis ühendmuusikakooli rajamiseks sobiksid.
“Liivalaia 23 asuv krunt kuulub linnale ning Tallinn on pakkumistele avatud,” rääkis Seisler. Teine krunt asub aadressil Kentmanni 6, 6A ja 6B ning see kuulub Eesti Evengeelsele Luterlikule Kirikule. “Ka neile on teatatud huvist krundi vastu,” lisas Seisler.
Kolmas võimalus asub Sakala 21 ja 23, kuid see krunt on kõige vähem tõenäoline.
Uue maja plaanitavaks hinnaks on 200 miljonit krooni. Georg Otsa nimelise muusikakooli, muusikakeskkooli ja balletikooli hoonete müügist võiks saada 60 miljonit krooni, kuid tegemist on sedavõrd halvas korras majadega, et nende renoveerimine läheb väga kalliks. “Kolme kooli renoveerimiskulud on väga suured,” kinnitas Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktor Madis Sander. “Pean otstarbekaks ministeeriumi kava lahendada kolme kooli probleemid ühe kooliga. Pettumus on see muidugi, et uue maja ehitamine ära jäi,” nentis Sander. Tema sõnul oleks uuest majast moodustunud väga hea tervik koos kõrvalasuva muusikaakadeemiaga.
KOMMENTAAR
Uut koolimaja on hädasti vaja
Madis Sander, Georg Otsa muusikakooli direktor
Georg Otsa nimelise muusikakooli suurim probleem on kommunikatsioonid. Vahetasime talvel valgustust ja selgus, et klassidesse, kus oli eriti pime, ei saa uut valgustust panna, sest voolu ei jätku. Osa küttetorudest on 1930-ndatest, teine osa 1950. aastatest. Elektrijuhtmed pärinevad kuuekümnendatest. Võib ette kujutada, millist ohtu see näiteks klaveritele kujutab. Kui neljanda korruse torustik lõhkeb, siis kolm korrusetäit klavereid muutub kasutuskõlbmatuks. See oht on olemas iga päev, nii kaua kui vesi on torustikes või elekter kilbis. Sama probleem on muusikakeskkoolis, kus kõik on pärit 1960. aastatest.
Loe: EPL 17.07.2004