Suuremad trahvid pole aidanud linna omavoliliste ehitajate vastu
Merike Teder
Enim eiravad paberite kordaajamise kohustust uusomanikud, keda kiirustab laen.
Kuigi juba enam kui poolteist aastat on kehtinud uus ehitusseadus, mis lubab seaduserikkujatele määrata mitu korda krõbedamaid trahve, pole ehitustel omavolitsejad siiski kadunud.
Säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) ehituskontrolli osakonna juhataja Tõnis Kurriku sõnul on kõige rohkem probleeme kruntide uusomanikega, kes on suure laenu kaela võtnud ja kipuvad kiiresti ehitust alustama. Nad ei suuda ära oodata, millal detailplaneering kehtestatakse ja ehitusluba välja antakse. “Kuni viimast templit peal ei ole, on siiski olemas risk, et täpselt sellisel kujul projekt läbi ei lähe,” hoiatas Kurrik.
“Võib-olla arvestame kergendava asjaoluna, kui ehitajal on paberid sisse toodud ja loa saamine seisab ainult linnavalitsuse bürokraatia taga. Kuid see ei õigusta seaduserikkumist ning me teeme ikkagi trahvi,” kinnitas Kurrik. Sageli ehitatakse tema sõnul ilma loata juurdeehitusi, laiendatakse katusekorruseid jne.
Ehituskontrolli osakonna juht leidis siiski, et väga laiaulatuslik pole omavoliline ehitamine kunagi olnud ning seetõttu pole ka suuremate trahvide mõju kohe märgata. “See on sama nagu kiiruseületamisel – karistused on küll kasvanud, aga ega seepärast kihutajaid vähem ei ole,” võrdles ta.
“Suurema arendaja puhul, kellel võimas ehitis käsil, ei ole see mõnikümmend tuhat krooni eriti suur summa, maksab selle rutiinselt ära ja teeb edasi,” tunnistas Kurrik ameti võimetust ülbeid ohjeldada. “Paberi peal oleks meil küll võimalused nagu olemas, aga vahel tekib ikkagi tunne, et võiks olla õigus politsei kombel ebaseaduslik ehitus füüsiliselt peatada.”
Kurikuulus Vilmsi maja
Sel aastal pole ühtegi hullu rikkumist ette tulnud. Varasematest meenus Kurrikule paari aasta tagune Vilmsi 29 juhtum, kus firma ehitas korduvatest ettekirjutustest hoolimata Kadriorgu lubatud neljakorruselise maja asemel viiekorruselise. Siis tuli linnavalitsusel jõuetust tunnistada ning viies korrus tagantjärele seadustada.
Trahvid omavolilise ehitamise eest
•• Enne 2003. aastat kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse alusel sai trahvi teha 600 krooni.
•• 2003. aastast kehtiva ehitusseaduse kohaselt on ehitise omaniku kohustuste eiramise ja omavolilise ehitamise eest ette nähtud trahv füüsilistele isikutele kuni 18 000 krooni, juriidilistele isikutele kuni 500 000 krooni.
•• Karistusseadustik lubab trahvi teha juriidilistele isikutele kuni 50 000 krooni, seetõttu pole SAPA kohtuvaidluste vältimiseks üle selle summa trahvi määranud.
•• Omavolitseja suhtes võib rakendada sunniraha kuni 10 000 krooni, seda võib rakendada korduvalt, kuni ettekirjutus täidetakse.
Loe: epl 25.08.04