TAB ehk I Tallinna Arhitektuuribiennaal

Põhjamaade arhitektuuritriennaali lakkamisega (viimane toimus 2005. aastal) kadus Eestist laiapõhjaline rahvusvaheline arhitektuuriplatvorm, sündmus, mis tõi kokku erialainimesi üle maailma. Vähem kui aasta tagasi tuli paaril eesti arhitektil mõte taastada triennaali traditsioon, kuid teha seda värskemal, tempokamal ja avalikkusele atraktiivsemal moel. Tänaseks on protsess jõudmas käegakatsutava tulemuseni:  esimene Tallinna arhitektuuribiennaal toimub 8. – 11. septembrini mitmel pool Tallinnas.

Milleks TAB?       

Eesti arhitektuur on välisriikides suhteliselt tundmatu. Veneetsia biennaalil käimine on oluline traditsioon, kuid selle kõrval on kuni viimaste aastateni olnud väga vähe sündmusi, kus Eesti arhitektuur (ja sellega seotud inimesed) välisriikide kolleegidega kokku puutuksid. Üks paremaid võimalusi välisnäituste kõrval enda tutvustamiseks, aga ka välismaiste värskete ideede näitamiseks kohalikule rahvale on  välisarhitektide Eestisse toomine. Selleks on vaja huvitavat ja mitmekülgse programmiga festivali või konverentsi. TAB i meeskonna põhieesmärk ongi luua selline mitmekesise programmiga kestlik arhitektuurifestivali formaat. TAB i esmane sihtgrupp on küll arhitektuuriga seotud inimesed (arhitektkond, arhitektuuritudengid, arhitektuuriuurijad), kuid ürituse laiem eesmärk on arhitektuuri kui ehitatava keskkonna propageerimine ka laiema avalikkuse seas.       

Biennaali formaat ja ülesehitus       

TAB on üles ehitatud kolmele põhisündmusele, mille ümber on koondatud arvukalt kõrvalüritusi. Esiteks sümpoosion „Maastikuurbanism”, mida kureerib arhitekt Katrin Koov. See on teoreetiline ja arhitektuurikeskne mõttevahetus  ning suunatud peamiselt arhitektidele või arhitektuuriteooria huvilistele. Sümpoosionile avatakse „maastikuurbanismi” mõiste ning käsitletakse seda metodoloogilise vahendina tänapäeva linnaliste probleemide analüüsimisel ja lahendamisel. Sümpoosioni fookus on arhitektuuriteoorial, uuritakse teooria ja praktika piire.        Teine sündmus on näitus „11Flirts” 

(„11Flirti”), mida kureerib arhitekt Villem Tomiste. See on sekkuva ja suhestuva, isegi provokatiivse iseloomuga näitus, mis toob Kadrioru lossi baroksesse interjööri tänapäevased ülimalt eksperimentaalse loomuga ruumiinstallatsioonid, arhitektuursed maketid ning projektsioonid. Näituse kontseptsioon on üles ehitatud arhitektuuri teadvustamise temaatikale, eesmärk on nihestada arhitektuuri ja kunsti suhteid konkreetse interjööri näitel.  Kuraatori huvi on küsida arhitektuuridistsipliini autonoomia järele ning näituse eesmärk on suunata külastajat teadvustama arhitektuuri kui taustakeskkonda, aga ka kui omaette väärtusega loomeobjekti. Samuti on oluline tajuda nende kahe modaalsuse omavahelist pinget. Kuraatorinäituse eksperimentaalsed objektid on asetatud Kadrioru lossi, vana kunsti keskele, peaaegu peidetud sinna. Jalutuskäik lossis võiks pakkuda värske pilgu arhitekti tegemistele,  tänapäeva arhitektuuri laiahaardelisusele, kuid ka eksperimentaalsusele.     

Kolmas TABi põhisündmus on noortele arhitektidele suunatud visioonivõistlus „Street 2020” („Tänav 2020”) mille lähteülesanne oli  planeeritava Põhjaväila näitel kavandada inimsõbralik ja sidus tänavaruum. Visioonivõistluse teema oli seega tänav kui linnaruumi algelement. Visioone luuakse enamasti selleks, et ennetada probleeme; kahjuks räägitakse Eestis linnaehitusest pahatihti alles tagantjärele. Linnaehituse probleemistiku kajastus on meedias tihtipeale laialivalguv ja seetõttu üldsusele ebahuvitav. Sootsiumi jaoks läheb linnaehitus põnevaks alles probleemi ilmnedes.  Võistluse „Street 2020” pealkiri viitab numbriga kümneaastasele perspektiivile, mis on kõigiti hõlmatav ajaühik. Mitte homme, mis sõltub otseselt tänasest ja neist tegemistest, mis hetkel pooleli. Tegu pole ka viiekümne aasta perspektiiviga, millest vanemad pole huvitatud, sest nad tõenäoliselt ei näe seda ise, ning mis on noorte jaoks liiga kauge – sellises visioonis nagu polegi reaalsust tarvis. Võistlus ise on tänaseks juba lõppenud ja  tulemused selgunud. Võitjaks osutus USA päritolu Warren Techentini büroo Wtarch, kelle töö puhul hindas žürii inimsõbralikkust ja läbimõeldust. Biennaali raames avatakse laekunud tööde näitus. 

Ülalkirjeldatud kolm põhisündmust moodustavad biennaali tuumiku. Lisaks põhiüritustele koondab aga biennaal samal ajal toimuvad arhitektuuriga seotud üritused. Kava on seatud selliselt, et TAB i raames toimuvad näiteks linnainstallatsioonide  festivali „LI FT11” tutvustavad loengud ja Tetsuo Kondo installatsiooni avamine. Toimub ka kolm üliõpilastööde näitust. Viimased viis aastat on meie arhitektuuritudengeid meelitanud Viini arhitektuurikool; TAB i raames toome Austrias eesti tudengite koolitööna valminud arhitektuursed maketid Tallinna. Teine näitus koosneb Londoni AA (Architectural Association) arhitektuurikooli tudengite ning kolmas EKA (Eesti Kunstiakadeemia) esimese kursuse arhitektuuritudengite töödest.       

Biennaali raames avatakse Rotermanni kvartalis puiduinstallatsioon ja linnahalli estakaadi all Valgusklubi valgusinstallatsioon. Laupäeval jalutatakse Tallinnas ringi ja uuritakse linnamaastikke ja „LI FT11” raames valminud objekte ning vaadatakse sisse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi. 

Biennaali toimkonnast   

Korraldajate eesmärk on biennaalist teha jätkusuutlik, ajas muutuv sündmus. TAB i idee tuli  arhitektide liidust, seda korraldab aga Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna linna ja kunstiakadeemia arhitektuuriosakonnaga. Idee on iga arhitektuuribiennaali tarvis moodustada uus meeskond. Kolm tuumiküritust võiksid tulevikus kasvada suuremaks: sümpoosion võiks muutuda mitmepäevaliseks, näitus toimuda suuremal pinnal ning visioonivõistlus ligi meelitada arvukamalt osalejaid üle maailma. Iga kahe aasta tagant kasvatatakse tüvele  uus võra: tehakse palju mitmesuguseid väiksemaid näitusi, loenguid, jalutuskäike jne. 

Avalöök   

Biennaali põhisündmused koonduvad sel aastal 8.–11. septembrile, kuid juba 17. augustil toimub Tallinna peaarhitekti Endrik Männi osalusel vestlusring Eesti Arhitektuurimuuseumis. Kõne alla tulevad Tallinna linnaruumi head ja vead, visioonivajadus ja muu linna problemaatika. Samas avatakse ka visioonivõistluse „Street 2020” näitus, kus saab näha, kuidas noored arhitektid üle maailma on analüüsinud ja ümbermõtestanud üht osa Tallinna kesklinnast.