Täiendkoolituste süsteem

1. Täiendusõppe sisu

1.1  Täiendusõpe on pidev ja kogu professionaalset karjääri läbiv erialane koolitus (inglise keeles continuous professional development). Täiendusõpe on arhitekti enda initsiatiivil kavandatud ja läbitud teadmiste, kogemuste ja oskuste täiendamisele suunatud tegevus. See on mõeldud kutse-, eri- ja ametialaga seotud ülesannete paremaks täitmiseks ning hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist ainestikku. 

1.2  Täiendusõppena arvestatakse arhitektide liidu poolt soovitatud õpet, kursusi ja loenguid. Õpet pakuvad arhitektide liit, ehitusinseneride liit, Eesti või välismaa kõrgkoolid ja ettevõtted, kes omavad täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või kui need on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks.

1.3. Täiendusõppeks loetakse:

• loengute kuulamist;
• osalemist seminaridel ja praktilistel õppustel; 
• osalemist teaduslikel või praktilise kallakuga konverentsidel; 
• “konstruktiivset” lugemist, st et loetud materjali kohta sooritatakse eksam või test; 
• ettekannet konverentsil, seminaril või kursusel;
• erialaste publikatsioonide väljaandmist;
• osalemist uute erialaste ideede ja initsiatiivide väljatöötamise ja juurutamisega seotud komisjonide ja töögruppide töös; 
• osalemist arhitektide liidu õppereisidel;
• muu õppena käsitletavat tegevust (tuleb eelnevalt kooskõlastada punktimäärajaga);
• iseseisvat õpet, mis on eelnevalt kirjeldatud ja kooskõlastatud.

Vajadusel määrab punktide kaalu ja arvu arhitektide liidu juhatuse poolt volitatud kogu.

2. Täiendusõppe hindamine

2.1  Arvestussüsteemi keskseks aluseks on Eesti volitatud arhitekti kutsega spetsialisti ühe akadeemilise tunni pikkuse analüütilise ja üldistava ettekande kuulamine, mis käsitleb aktuaalseid või perspektiivseid küsimusi. Sellele vastab üks täiendusõppe punkt – 1 TP. 

2.2  Et arvesse võtta koolituse väärtust lektori kvalifikatsioonist ja loengu sisust, korrutatakse akadeemiliste tundide arv läbi vastava kordajaga: 

• 1,5 – ülikooli või kõrgkooli professor ja PhD;
• 1,2 – ülikooli või kõrgkooli õppejõud (v.a professor); Eesti volitatud arhitekt-eksperdi kutsega spetsialist või muu kutseala 8. taseme spetsialist;
• 1,0 – 7. taseme volitatud arhitekt või insener;
• 0,5 – materjalide, tehnoloogiate ja konstruktsioonide reklaam-koolitused.

2.3  Ettekande ettevalmistamise ja esitamise eest arvestatakse lektorile TPsid väärtuses, mis võrdub kuulajatele antavate TPde kolmekordse väärtusega.

3. Täiendava akadeemilise õppe ja mikrokraadide õppe arvestamine

3.1 Akadeemilise õppe ainepunktid on kutse taotlemisel ja taastõendamisel täiendusõppena kasutatavad kuni 10 aasta jooksul nende saamisest arvates.

3.2  Ülikooli õppekava 1 EAP annab volitatud arhitekti täiendusõppena 25 TP. Vastavate EAPde arvutamisel võetakse aluseks, et tundidest on 40% kontaktõpet ja 60% iseseisvat tööd.

3.3 Kui koolituse/kursuse tunnistusel on lisaks EAPle esitatud ka TPd, siis arvestatakse viimastega.