Tallinn ja Helsingi kasvavad kokku kümne-kahekümne aastaga
Askur Alas
Tallinn ilma Helsingita hakkama ei saa: tulevik toob kaksiklinnale ühise linnavalitsuse, bussipileti ja tunneli, tõdesid Eesti arvamusliidrid eile peetud visioonikonverentsil Estonia kontserdisaalis.
Eesti Tuleviku Uuringute Instituudi direktor Erik Terk: “Tallinn ja Helsingi on nii suurimad konkurendid kui ka suurimad koostööpartnerid.”
Tulevik on kaksikute päralt
Edgar Savisaar, ekslinnapea
Tallinna võtmeküsimus on Helsingile lähenemine, et tekiks Kopenhaageni-Malmö-sugune kaksiklinn, toonitas Savisaar. “Julgen ennustada, et kümne aasta pärast on meil ühine volikogu ja kahekümne aasta pärast ühine linnavalitsus,” lausus ta.
Praeguse linnavolikogu liikme sõnul peaks Tallinn ja Helsingi tegema ühise üldplaneeringu ja siduma omavahel ühistranspordisüsteemid nii, et sama bussipiletiga saaks sõita nii siin- kui ka sealpool lahte. “Ka laevaühendus pole vaid laevafirmade asi. Kuid usun, et juba meie lapselapsed saavad kasutada Helsingi ja Tallinna vahelist tunnelit,” ütles Savisaar.
Savisaare hinnangul võiks ka tänavapilti rohkem soome keelt tuua, näiteks tänavanimedesse. “Tallinna ja Helsingi liit ei ole mitte suva küsimus, vaid objektiivne reaalsus,” oli Savisaar kindel. Muuhulgas võiks Tallinna arendamisel Savisaare sõnul siia vabalt ehitada ka Euroopa kõrgeima maja.
Soomlastele tuleks püstitada ausammas
Indrek Neivelt, Hansapanga Grupi juhatuse esimees
Tallinn on konkurentsivõimeline vaid liidus Helsingiga, leidis Neivelt. “Talsingis elaks sama palju rahvast kui näiteks Suur-Stockholmis,” selgitas ta.
Neivelt nentis, et just soomlased on vedanud Tallinna kõige kiiremini arenevaks Baltimaade linnaks. “Tallinna sadamasse võiks soomlastele ausamba ehitada,” arvas Neivelt.
Ta lisas, et perspektiivis peaks Tallinn siduma end ka üheks maailma turismikeskuseks areneva Peterburiga, näiteks turismimarsruutide kaudu.
Elukvaliteet sobib ka Rootsi pensionärile
Peep Aaviksoo, abilinnapea
Tallinn võiks tulevikus oma elukvaliteediga koguni Rootsi pensionäre meelitada, pakkus Aaviksoo. “Rootsi pension võiks siin tagada väärika äraelamise,” märkis Aaviksoo.
Praegu käiva kesklinna sadamaala planeerimise käigus peaks sinna kerkiv elu-, äri- ja meelelahutuskvartal kohale tooma 20 000–30 000 uut elanikku – kaks korda rohkem kui Paides elanikke.
Mere äärde planeeritakse ovaalikujulist kvartalit, kuhu muuhulgas võidakse rajada ka uus, kõiki linna asutusi koondav linnavalitsuse hoone. Praegune linnavalitsuse hoone Vabaduse platsil võiks Aaviksoo sõnul sobida näiteks viietärnihotelliks.
Aaviksoo rõhutas Tallinna unikaalsust, sest Valetta kõrval on tegu ainsa Euroopa linnaga, mis on samal ajal nii riigi pealinn, sadamalinn kui ka UNESCO kultuuripärandiga uhkustada võiv linn. “Kui lisame siia olümpiaregati, siis on Tallinn ainus selline linn,” ütles Aaviksoo.
Tallinn kasvab talentide linnaks
Tõnis Palts, linnapea
Tallinn võiks olla talentide linn, ennustas Palts. Selleks on tema sõnul vaja head põhi- ja kõrghariduse süsteemi, muuhulgas lubas Palts Patarei vangla ümber ehitada Tallinna ülikooliks.
Samas lubas Palts inimsõbralikku linnaplaneerimist. “Kui kesklinn täis pikkida kõrghooneid ja jätta pargid ja väljakud ehitamata, langeb paljude linnakodanike meelest elukvaliteet,” ütles Palts.
“Peame tekitama keskkonna, kus oleks lahe ja moodne elada, et andekad inimesed, inimesed, kelles on säde, tahaksid Tallinnas elada,” lausus Palts.
Linnapea sõnul kõlab moto “Tallinn – talentide linn” hästi ka inglise keeles.