Tallinn käis välja Euroopa rohelise pealinna mõtte
Urmas Tooming
Eesti pealinn tahab Euroopa ajalukku minna – nimelt tutvustas linnavalitsus eile rohelise pealinna ideed. Kuid tulevikus seesuguse tiitli võitmiseks tuleb Tallinnal endal veel palju ära teha.
Tallinna linnapea Jüri Ratase väitel on loomulik, et kui Euroopa valib juba 1985. aastast alates kultuuripealinna, võiks samamoodi leida ka Vana Maailma kõige keskkonnasõbralikuma ja rohelise mõtteviisiga pealinna.
Eilsel linnavalitsuses toimunud arutelul ütles Ratas, et Euroopa kultuuripealinna valimise põhimõtted ei ole siiani päris selged. Sellest tuleks õppust võtta ning rohelise pealinna valimine peaks edaspidi toimuma võimalikult arusaadavate ja läbipaistvate reeglite järgi.
Ratas saatis Eesti linnajuhtidele kirja, milles palub veebruari jooksul avaldada oma seisukohad rohelise pealinna valimise kohta. Pärast seda saab mõtte Euroopa linnapeade ette viia.
Teha on palju
Tallinnas on küll 64 parki, palju ajaloolisi aedu, omapärane linnuhoiuala, kolm maastikukaitseala, kiiresti arenev jalgrattateede võrk ning palju muud ilusat, kuid Euroopa rohelise pealinna tiitli võitmiseks tuleb ekspertide hinnangul veel paljudest halbadest asjadest lahti saada.
Ratas ise nimetas linna häbiplekkidena linna läbivaid ohtlikke veoseid, ülikiire arendustegevuse ohtusid, kõrget mürataset ning kanalisatsiooni kehva seisu.
Akadeemik Anto Raukase väitel on Tallinna haljastus viimasel ajal alla käinud. Kui 1987. aastal tehtud uuringu järgi moodustasid pealinna rohealad toona 58 protsenti linna maa-alast, siis praeguseks hõlmavad need vaid pea poole sellest ehk on langenud 27 protsendile, millele lisandub umbes kümnendik eraaedade rohelust.
Eeskujuks võib Raukase sõnul tuua Nõmme, kus haljasalad moodustavad 37 protsenti linnaosa territooriumist, samal ajal on aga Kristiines haljastusega olukord hull. «Hea on see, et Tallinnal on rohealade suurendamisel veel piisavalt arenguruumi. Paljudes Euroopa linnades seda võimalust üldse pole,» ütles ta.
Keskkonnaministeeriumi abiministri Olavi Tammemäe sõnul on Tallinnas viimase 15 aastaga metsaalad vähenenud 450 hektari ehk umbes viiendiku võrra. «Et sellest omakorda pool on kadunud viimase viie aastaga, näitab see, et rohealad vähenevad üha hoogsamalt,» ütles ta.
Keskkonnaekspert Heino Luik tõdes, et muret tekitab merereostuse suurenemine Tallinnas ja selle lähedal. Alles viimasel nädalavahetusel avastati pealinnast mitte eriti kaugel paljude veelindude hukkumisega lõppenud naftareostus. Rohelise pealinna põhimõtete väljatöötamisel tuleb ka selliseid juhtumeid arvesse võtta. «Tallinna ümbruses toimub viimasel ajal üldse midagi müstilist – kunagised kenad rohelised alad on papist maju täis ehitatud,» ütles ta.