Tallinn nõuab suurärimees Sifilt Kopli liinide majade säilitamist
Urmas Seaver, reporter/toimetaja
Tallinn ei saa vastu tulla Kopli liinide hoonestuskonkursi võitnud suurärimehe Endel Sifi soovile ja loobuda ala eskiisplaanist, sest kogu konkurss põhineski sellel. Eskiisplaani järgi tuleks enamik Kopli liinide hoonestusest taastada.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas kinnitas eile Postimehele, et linna seisukoht on täiesti selge.
«Sifil tuleb järgida olemasolevat eskiisi, sest kõik pakkujad tegid hoonestusõiguse konkursil oma pakkumise seda arvestades,» ütles Aas. «Teisisõnu, ei ole üldse võimalust, et keegi hakkab seal tegema midagi muud, kui näeb ette eskiis.»
Arhitektuurikonkursi tulemusel alale eskiisi koostanud soome arhitektide Tuomas Hakala, Katariina Langenskiöldi, Olli Sarlini ja Marja Sopaneni plaan näeb muu hulgas ette nii 3. ja 4. liini kui ka 1. ja 2. liini kvartalite hoonestuse säilitamist.
Ehe näide
See tähendab, et sealsed hooned renoveeritakse ja juba lagunenud või lammutatud majade asemele kerkivad samas mahus uued elamud.
Linn tahab 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses rajatud kvartalid alles jätta ja taastada, et säilitada seda kui omaaegse linnaplaneerimise ja arhitektuuri ehedat näidet.
Linna kultuuriväärtuste ameti hinnangul ei ole Kopli liinide taolises tehaseasulas väärtuslikud mitte ainult üksikud majad, vaid just ühtse ja kindla planeeringuga asula.
Kopli liinide ja selle lähipiirkonna hoonestusõiguse 211 miljoni krooniga linnalt ostnud Primos Kinnisvara omanikku Siffi häirib omaaegsete töölisbarakkide paigutus, kus majad jäävad mere poole otsapidi ehk vaid vähestele korteriomanikele saaks müüa merevaadet.
Sifi sõnul sooviks ta eskiisi muuta ja pöörata majad vaatega mere poole. «Nõuded elukeskkonnale ja elukombed on sellest ajast kõvasti muutunud, kui sinna ehitati töölisasum,» märkis ta. «Kui ikka elada mere ääres, siis tahaks merd ka näha.»
Eskiis lubab alale ka suurel hulgal uushoonestust, kuid mitte kõrgemaid kui viiekorruselisi maju. Sifi sõnul on arendaja jaoks oluline ala ehitusmaht ja see, kuidas tagada kasum. Tema sõnul peaks arendaja, linn ja muinsuskaitse leidma piirkonna hoonestamiseks kompromissi, mis kõigile vastuvõetav.
Kuigi linn on juba heaks kiitnud piirkonna eskiisplaani, hakkab ala lõpliku hoonestamise aluseks olevat detailplaneeringut tegema Primos Kinnisvara.
Sifi sõnul kavatsevad nad parima lahenduse saamiseks korraldada arhitektuurikonkursi.
Muinsuskaitse ärevil
Peljates Primos Kinnisvara soovi eirata ala eskiisplaani, pöördus Tallinna kultuuriväärtuste amet eelmisel nädalal riigi muinsuskaitseameti poole, et kogu Kopli liinide piirkond ajutise kaitse alla võtta ja sellega hoonestuse säilimine kindlustada.
Ameti miljööalade osakonna juhataja Anni Nool ütles, et esialgu võeti taotlus tagasi, sest abilinnapea Aas kinnitas muinsuskaitsjatele, et Primos Kinnisvara peab järgima soome arhitektide koostatud eskiisi.
«Nii meie kui ka riigi muinsuskaitseamet jälgime hoolega, kuidas seal asjad arenevad ja milline tuleb detailplaneering,» lisas Nool. «Kui tekib oht, et eskiisi ei järgita, siis me kindlasti reageerime.»
Abilinnapea Aas ütles, et linnal ja Primos Kinnisvaral on kuni detsembri lõpuni aega sõlmida leping ala hoonestamiseks, mis kohustab arendajat ümber asustama liinidel elavad inimesed ja koostama ala detailplaneeringu.
Planeeringu vastuvõtmiseks peab see saama kooskõlastused linnavalitsuse ametitelt, heakskiidu linnavalitsuselt ja läbima avalikustamise. Lõpliku sõna planeeringu kehtestamisel ütleb linnavolikogu.
Aasa sõnul ei olnud põhjendatud ala detailplaneeringu kehtestamine enne hoonestusõiguse konkurssi, sest ilma detailplaneeringuta on arendajate käed vabamad ja see muudab konkursi nende jaoks ligitõmbavamaks.
Abilinnapea lisas, et kui planeeringu koostab arendaja, tähendab see linnale ka automaatselt kokkuhoidu, sest siis ei pea seda tegema linnaplaneerijad.