Tallinn ostab Harju tänava krundid 150 miljoni krooni eest
Urmas Seaver
Linnajuhtide plaan rajada Harju tänava varemete asemele sügiseks haljasala hakkab viimaks kuju võtma, sest linn ostab 150 miljoni krooni eest ära kuus eraomanduses Harju tänava krunti.
Kuue kõnealuse krundi suurus on kokku veidi üle 2150 ruutmeetri. Kruntide maaomanikke ühendavale osaühingule Gelsea makstav 150 miljonit krooni teeb sealse maa ruutmeetri hinnaks ligi 70 000 krooni, mida on märksa rohkem, kui küsitakse enamiku praegu müügis olevate kesklinnakruntide eest.
150 miljoni krooni eest püüdis linn veel mõni aasta tagasi müüa linnahalli ja selle naaberkinnistuid.
Kõrgest ruutmeetrihinnast hoolimata kinnitas Tallinna abilinnapea Taavi Aas, et tehing ei ole mingil juhul linnale kahjulik.
Abilinnapea märkis, et linn ei osta ainult ruutmeetreid maad, vaid ka võimalikku ehitusõigust, mille arvelt maaomanikud plaanisid vanalinna ühe tuiksoone, Harju tänava äärde rajada kortereid ja poode. «Midagi pole teha, selline on nende maatükkide tänane väärtus,» lausus ta.
Maadevahetus jäi ära
Aas tõi hinnavõrdlusena välja linna poolt hiljuti ligi 30 miljoni krooni eest müüdud seest tühja ja täielikku renoveerimist nõudva majakarbi aadressil Pikk tn 53/55, kus ehitusõigust oli 900 ruutmeetrit.
«Siin (Harju tänava ääres) on aga ehitusõigust 8500 ruutmeetrit,» tõdes ta.
Linn on Harju tänava äärsete maade üle Gelseaga vaidlust pidanud ajast, kui linnavõim ei lubanud pärast 2002. aastal korraldatud rahvahääletust firmal Harju tänava äärt taashoonestada.
Toonane rahvahääletus toimus just Keskerakonna eestvedamisel ning praegu pealinnas ainuvõimul olev partei on sellest ajast järjekindlalt tõrjunud plaani lubada tänavaäärt hoonestada.
Kui veel kaks nädalat tagasi plaanis linn kruntide saamiseks vahetada maid Lasnamäel olevate kinnistutega, siis Aasa sõnul loobus linn plaanist ja otsustas Harju tänava äärse maa ära osta.
Ta lisas, et algselt välja käidud Lasnamäe kinnistud on tõenäoliselt oluliselt kallimad kui maatükid Harju tänava ääres ning nende müügist plaanib linn leida ka vanalinnakruntide ostuks vajaliku 150 miljonit krooni.
Gelseat esindav norra ärimees Paal Aschjem ütles, et nad on nõus maid 150 miljoni krooni eest müüma. «Kindlasti saab see olema maailma kallemaid parke,» märkis ta. «Kuid tegelikult ei osta linn ainult maad, vaid hüvitab ka meie investeeringud ja meie saamata tulu.»
Isamaaliit vastu
Aschjemi sõnul oleks nad tänavääre taashoonestamise korral teeninud 2-3 korda suuremat kasu, kui praegu saadav 150 miljonit krooni, kuid ärimehed on aastaid kestnud vaidlusest väsinud ja mõlemale poolele vastuvõetava kokkuleppega rahul.
Isamaaliidu volikogu fraktsiooni esimees Toomas Tõniste ütles, et ei toeta plaani varemete ala 150 miljoni krooni eest välja osta ning sinna haljasala rajada.
«Linna eelarvest on see suur summa ja tekib küsimus, miks me üldse maksame seda raha, kui tegelikult võiks seal majad taastada,» lausus ta. «Linn kulutab praegu mõttetult raha.»