Jalgrattatee, linnapark, autosild ja pärnaallee panid valimistel paika omavalitsusjuhte Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus ja mujal. See näitab, et inimesed lähtusid otsustamisel just kohalikest teemadest, kirjutab Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.
Jalgrattatee, linnapark, autosild ja pärnaallee panid valimistel paika omavalitsusjuhte Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus ja mujal. See näitab, et inimesed lähtusid otsustamisel just kohalikest teemadest, kirjutab Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.
Kiita tuleb ka poliitikuid, eriti noorema põlvkonna omi, kes need teemad fookusesse tõid.
Viimased paarkümmend aastat on meie linnade ruumiline areng unarusse jäetud, ometi on see üks eduka arengu peamisi võtmeid. Kõige kiirema ja sisulise murrangu kohalike omavalitsuste arengusse tooks linna- või vallaarhitekti palkamine ning tema arvamusega arvestamine.
Peaarhitekti ei ole riigil ega pealinnal. Just Tallinnas tuleks taastada linnaarhitekti ametikoht ja seda nii, et ta peab olema linnapea otsealluvuses. Tartu on ses osas positiivne eeskuju.
Linna- ja vallaarhitektide rolli on alavääristatud ning nende potentsiaalil on lastud raisku minna. Tipptegijad sageli ei lähe enam avalikku sektorisse tööle. Linnaplaneerimise vead mõjutavad otseselt linnaelu kõiki valdkondi. Stagnatsiooni vältimiseks peab linnaarhitekti koht olema piiratud ametiajaga, näiteks kaks korda viis aastat.
Kohalik omavalitsus peab jõulisemalt sekkuma planeerimisprotsessi. Helsingis teeb linn ise planeeringud. Need lähtuvad ühiskonna ja linna tervikliku arengu huvidest. Eestis teevad planeeringuid arendajad, linn lihtsalt kooskõlastab.
Kindlasti on vaja omavalitsuste piiriülest koostööd. Suuremaid linnu ümbritsevad vallad peavad võtma kasutusele tõhusamaid meetmeid oma rahvastiku kiire kasvu pidurdamiseks. Uute arenduste eel peavad käima vajalikud struktuurid transpordist haridusasutusteni.
Foto: Sander Ilvest