Tallinn võib Harju tänava krundid sundvõõrandada

Urmas Seaver, PM

Tallinn kavatseb veel sel aastal alustada Harju tänava varemetes ääre planeerimist haljasalaks ning säästva arengu ja planeerimise ameti juhataja peab võimalikuks, et ala tuleb eraomanike käest sundvõõrandada.


Harju tänava tühja ääre omanikud saatsid linnale ligi kuu aega tagasi ultimaatumi, milles nõudsid linnalt luba ehitada varemeaukude asemele elu- ja ärimaju, ähvardades vastasel juhul kohtusse minna ning nõuda linnalt välja firmade seniste kulude hüvitamist ja maa väljaostmist.


Linn saadab suure tõenäosusega täna maaomanikke esindavatele firmadele Gelsea, Novo Kinnisvarainvesteeringud ja Helic Holding vastuse, milles Postimehe andmetel teatab, et ei kavatse majade ehitamiseks luba anda ega näe ka vajadust alustada kahjude hüvitamist firmadele.


Linn vajab omanike luba
Linnaplaneerimist kureeriv Tallinna abilinnapea Toivo Ninnas ütles reedel Postimehele, et vaatab vastuskirja lõpliku teksti üle täna. Tema sõnul ei kavatse linn maaomanike ultimaatumile järele anda.


Abilinnapea lausus, et linn alustab peatselt ala uut planeerimist, eesmärgiga kujundada varemeis tänavaäär haljasalaks ning rajada sinna märtsipommitamise memoriaal. Ta pidas tõenäoliseks, et linna plaan võib tuua kaasa maaomanike uue protesti.


Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti juhataja Igor Volkov ütles Postimehele, et linn algatab alale uue detailplaneeringu veel sel aastal. Ta lisas samas, et haljasala tegemiseks tuleb tänavaäärsete kruntide senine elamu- ja ärimaa sihtotstarve muuta sotsiaalmaaks.


Volkovi sõnul tuleb linnal sihtotstarbe muutmiseks saada aga omanikelt nõusolek ning kui viimased sellest keelduvad, võib linn olla sundseisus, et haljasala tegemiseks tuleb maa ära osta. Ta lisas, et siis tuleb linnal maa eest maksta kas eraomanikega kokku lepitud hind või kokkuleppele mittejõudmise korral algatada kruntide sundvõõrandamine.
Üks maaomanikest, Gelseat esindav norralasest ärimees Paal Aschjem ütles Postimehele, et linna vastuskirja läbi lugemata ei soovi maaomanikud teemat kommenteerida.


Eelmise aasta maikuus tunnistas Aschjem aga Postimehele, et kui linn ei luba neil tühja teeserva hooneid ehitada, võivad maaomanikud esitada ligi 30 miljoni kroonise rahanõude.


Nõue ligi 30 miljonit
Tühja tänavaääre suuromanik Gelsea alustas ala detailplaneeringu tegemist ligi kuus aastat tagasi ning toona väljastas linn ka lähteülesande, mis lubas ala maju täis ehitada.
Kuigi linnajuhid ja muinsuskaitsjad olid ala täisehitamise suhtes üksmeelel, venis detailplaneeringu vastuvõtmine põhjusel, et ei suudetud kokku leppida, kui laiaks jääb Harju tänav.


Mullu suvel otsustas linn aga pärast aastatepikkuseid tulutuid vaidlusi korraldada Harju tänava ääre täisehitamise kohta rahvaküsitluse, kus peale jäi arvamus luua alale haljasala. Linna praegune võimuliit on oma koalitsioonilepingusse haljasala loomise ja märtsipommitamise memoriaali rajamise ka sisse kirjutanud.