Tallinna Arhitektuurinõukogu: Rävala pst. pikendus
Protokoll nr 7
14. aprill 2003
Rävala pst pikenduse liikluslahenduse variandid
Tellija: Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet
Projekteerija: AB Koot ja Koot Oü
AB R – Konsult Oü
Osavõtjad: esimees Toivo Ninnas
esimehe asetäitja Arvo Rikkinen
liikmed Igor Volkov
Tiina Tallinn
Urmas Elmik
Irina Raud
Meeli Truu
Veljo Kaasik
Raivo Puusepp
Agne Trummal
Juurde kutsutud: AB Koot & Koot Oü Margus Koot
AB R – Konsult Irina Raud
Tiit Metsvahi
Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet on tellinud Arhitektuuribüroo Koot & Koot OÜlt Pärnu mnt, Sakala tn, Kentmanni tn, Tatari tn ja P. Süda vahelise maa – ala detailplaneeringu ja viimase liiklusekspertiisi ins. Tiit Metsavahilt ning alternatiivse lahenduse R – Konsult- lt. Oma ideede presenteerimiseks korraldati ekskursioon projekteeritavale alale virtuaalruumis.
Küsimus oli päevakorras eelmises Arhitektuurinõukogus, mis oli kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu.
Arvamused:
Tiina Tallinn: Maketil on näha, et pole puid. Sinna ei kannata ka istutada. 3D nägime ka murupindasid. Praegu on tugev haljastus: tammed, vahtrad… tegu on tugeva südalinna kopsuga. Olete näinud ette kui palju neist kaob ?
Irina Raud: Maketil puid pole. Puid on võimalik istutada. Me ei vaadanud igat puud, maja. Küsimus on mida uus linnaruum annab, kui tõstame tee maa alt maa peale. Enne on rohkem haljastusvõimalusi aga meile oli tähtsam arhitektuurne ruum.
Tiina Tallinn: Tuleb konteinerhaljastus, suuri puid ei kasvagi seal. Kas tuleb lahtine kaevandus ?
Irina Raud: Kindlasti.
Arvo Rikkinen: Sõna on Hr Tiit Metsvahil Tallinna Tehnikaülikoolist, kes räägib variantide eelistest ja puudustest liikluse seisukohalt.
Tiit Metsavahi: Kuna olen nii ekspert kui ühe variandi autor on mul oht olla mitteobjektiivne. Rääkides neist 11 liiklusvariandist ja kolmest väljavalitust, siis viimased on radikaalsed erinevad teineteisest ja see teeb valiku raskeks. I. Raua poolt välja pakutud kontseptsioon on täielikult erinev. Koodi töös säilitatakse palju võimalik ja luuakse uus linnakeskkond. Liiklustehniliselt on kõik variandid teostatavad. Kui Koot&Koot varianti 2A võrrelda I. Raua omaga on esimese näol tegu maapealsega variandiga teisest. Loob linnaehituslikult kõige terviklikuma ruumi ja selgema lahenduse.
Kehtiva Üldplaneeringu kohaselt peaksid tulema ühissõidukirada, jalakäijad saaksid ruumi juurde Estonia pst – le. Tegemist on liikluse ümberjagunemisega, et halvad asjad ei koonduks ühele trassile. Eesti Muusikaakadeemia esindushoone valikuga tänava äärde seati eesmärk nõukogude ajal, et tuleb magistraal. Akustika koha pealt pole ka probleemi. 3 ja 4 variant hajutavad liikluse laiali, jaotades ka negatiivset mõju. Kesklinna ei tahaks ka transiitliiklust, lähistele tekib väilade näol. Praegust kasutatakse usinalt Liivalaia tn – t, mis on umbes. Teedeehitus strateegia ja taktika poole pealt – Rävala pst pikenduse kiire tegemine tooks pahandust juurde, Liivalaiast tulijate arvelt. Rõhk peaks olema väiladel, mis peaks valmima enne.
Maa alune variant. Pooleteise nädala jooksul on arstitud ja märkusi arvesse võetud. Kahe sõidusuuna vahele parkla ei sobi, paigutaksin servadesse. Vasakhargnemised ja – liitumised ei saa jääda. Kaldpind jääb lai, jääb teise korruse akendele liiga lähedale.
Tehniliselt on kõik teostatav. Küsimus on mida see maksab? Kelle rahaga tehakse?
Tehes kinnisvaraarendajate rahadega võtab linn riske.
Arvo Rikkinen: Kas paigutada sõidurajad keskele on võimalik?
Irina Raud: Sellel on omad probleemid, kuid kaldpind on siiski nüanss, mida peab edaspidi arvesse võtma.
Arvo Rikkinen: Eesmärk on luua linnaruum. Siin on ettepanek luua avalik väljak – park, tekitades märkimisväärse uue avaliku ruumi. Olin ka Muusikakoolide kompleksi žüriis. Haridusministeeriumis ette valmistatud tingimustes oli tähelepanuta jäetud, et tegu pole kõrgkooli(de)ga vaid koolide kompleksi asuvad õppima lapsed alates esimesest klassist. Konkurssi tingimuste ruumi programm sunnib krundi 95% täisehituseks ühes 3 kooliga. Krundi suurus teenindusmaa normi ei võimalda täita, puudub igasugune kogumis – ja hajumisruum lastele. Avalik pargi – väljaku ala aitaks probleemi lahendada. Akustikat probleemina ei nähtud, küll aga parkimise korraldamist jms. Mida enam liiklus eemale viia, seda parem. Näiteks saaks siis õues vabaõhuestraade korraldada ja muid üritusi korraldada.
Tiina Tallinn: 1980. aastate lõpul toimunud Rävala läbimurde konkurss analüüsis liikluse seisukohalt töid ( 12- 13 tükki ). Toona jäi kõlama hoiak, et Kingissepa tn – Pärnu mnt risti, Sakala tn – Pärnu mnt risti – vahele ei kannataks ristmiku teha. Kuidas on nüüd liiklus tehniliselt ?
Tiit Metsvahi: Tollal olid nõukogude normid. Nüüd on asi leebemaks läinud. Ruumiga hõisata küll pole. 2A variant puhul sai ruumi juurde võta. Kaks suunda on halb. Jalakäijate seisukohalt ei ole hea.
Tiit Metsvahi: Tähtis on tänava võrgu terviklik pilt. Ei ole korraliku Tartu mnt. Pilt on muutuv aga terviklikkus tähtis. Sirge on plaanil ilus.
Agne Trummal: Ei saa lähtuda, et linnaplaanil on magistraal ilus ja sirge.
Tiit Metsvahi: Mis on silmale ilus, see on õige.
Urmas Elmik: Eelistaksin 2A varianti. Rävala pst on omapärane, pool pargiline, tal on tugev algus, peab olema ka lõpp. Kaks rada koos – eelistaksin. Kui võõras tuleb linna, püüdes tänavasilte vaadates orienteeruda võib sassi ajada. Hargnemisi ei soovita, Sakala tn jääks kui Luise tänavaks. Ääres ei saagi midagi olla. Variant 2A on selge, ekslemist ja eksimist ei ole. [Irina Raua] makett – selget seisukohta pole aga üllatav on positiivsus. Annab teistsugused võimalused ruumiga tegeleda. Teostamine on omaette probleem. Põnev ja huvitav – Tallinna linna 21. sajandi variant.
Meeli Truu: Olemasoleva linna magistraalide joonistamine. . Ei saa krundile sisse, välja. Magistraal on nagu jõgi, mis lõikab pooleks. Alternatiiv on olemas, magistraali hädad viia maa alla. Üleval on linnakeskkond olemas, võib sisse pöörata, liikuda. Läbimurre tähendab tungimist miljöösse, sõitmist linnakeskkonna mällu karmilt sisse. Maapealne [ Irina Raua makett] on uhke keskkond, haljastades moodustab väljaku. Keskel on maja, ühele poole jättes kõrghoonete kontsentratsiooni, edasi järgmine jupp toimib omaette väljakuna. Koodi variantide rohkus viitab, et ei ole valutut varianti. [Irina Raua töö] radikaalselt uhke asi on maa alla viimine.
Veljo Kaasik: Kõva pähkel on hargnemispunkt. Ei julge midagi soovitada. Koodi linnaruumi lahendused on suhteliselt hillitsetud, v. a rõhutavad hargnevat teed tänavlikult. Selle kandi hoonestus võiks olla illusoorne. Ütlemata jätmise arhitektuur, tekib ebatänav. 21. sajandisse läheks illusoorse arhitektuuriga, mis ei järgi jaotusloogikat vaid sõidab üle. Irina Raua töö on 21. sajandi simulatsioon. Pole päris. Radikaalsus oleks Lastestaadioni kanti tunneli viimine. Liiga üheselt investori sõbralik. Realistlik pole.
Arvo Rikkinen: Eeltoodud sõnavõttudest olen aru saanud et realistlik, vastab liiklusnormidele ja PPP raames elluviidav analoogselt Tartu mnt läbimurdele.
Tiit Metsvahi: Rääkides ohtudest toob linna ülearu liiklust. Esimene kord ütlesin, et täiesti absurdne. Lähme maa alla, et mõlemas otsas taas foor ristmikul välja tulla, kuid linnakeskustes võivad ka esmapilgul kummalised lahendused osutuda linnaruumi seisukohalt mõeldavateks.
Tiina Tallinn: Räägiksin Säästvast arengust. Sääst ei ole kokkuhoid, vaid koosneb neljast aspektist: majandustegevus ( linnaarendus majanduse aspekti läbi), keskkonna ( puud linnakeskuses, biomass, miljöö terviklikkuse väljendus..) Ei tähenda kaitse all hooneid, vaid kogu miljööd koos aedadega, mis on minu jaoks linnakultuuri aspekt. “Estonia” ja valge maja vahele jäävad Armani planeering, Niine haljastus; mis on kaitsmist väärt. Neljandaks sotsiaalne aspekt. Üks aspekt ei ole aga tähtsam kui teine. Rääkides aga arhitektuurist, kõrghoonetest võtan sõna arhitektina. Tartu mnt otsa on tekkinud üks kooslus. “Estonia” ja Välisministeeriumi vahel on aktsendiks viimane, siin pakutud kõrghoone võtab mõju ära, näeksin seega madalamana. Linnaehitusliku analüüsi vajaks eestiaegne miljöö. Mitmetest suundadest, mida sulgeb ja katab. Võiks aktsepteerida perimetraalset hoonestust, loetud korruseid; mitte püüda uhkemat teha.
Arvo Rikkinen: Millist varianti toetad?
Tiina Tallinn: viimaseid: 4c, 5, kus säilitatakse aedlinnamiljöö.
Ike Volkov: Meenub film “Eile, täna, homme”, kus inimesed läksid hangudega oma porgandipeenraid kaitsma. Minu jaoks on linnaruum kindlate hierarhiatega, tajutavate suundadega. Kui tahame Rävala pst näha platside ja väljakute kogumina, siis tekitame huvitavad lõigud väikevormidele. Teised [ erinevalt Irina Rauast] variandid ei käsitle autode parkimise probleeme. Loodud on tehismaastik terrassilaadse haljastusega – meenuvad Babüloni rippuvad aiad – koos ebamastaapse otsa majaga. Maapealne osa vabastatakse läbivast liiklusest. Ei välistaks maa alla minekut, seetõttu sai töö tellitud.
Sajanditeks ei tahaks jäädvustada “Balti Sepiku” putkat. Äkki annab sättida mitu maja läheb maha. Nägemus tundub päris huvitav.
Raivo Puusepp: Olen ka Muusikakooli žüriis ja meil oli seal sama küsimus üleval, mis saab. Minu meelest hea mõte. Autod on linnas solk, mida rohkem neid kanaliseerida maa alla seda parem. Maa alune garaaž on võimalik linna poolt lahendada. Autodel ei peagi olema mugav, pigem inimestel. Kentmanni tn – Rävala pst nurgal võiks olla 16 korrust, Tõnismäe poolses otsas on selline kõrgus küsitav.
Endrik Mänd: Kas on 16 kr ?
Arvo Rikkinen: Maketilt lugedes saab 19 – 20 korrust.
Irina Raud: ( noogutab )
Raivo Puusepp: Oleks hea kui kõrgemad majad jääksid läbimurdele, mitte lasta areaalist välja. Rävala pst ja Pärnu mnt nurgal ei näe kõrgemat mahtu, võiks olla maketti madalam maht.
Irina Raud: Okase ja Lõokese idee oli 27 korrust sinna.
Ike Volkov: Kas teeristidel ei võiks olla teede ristumiskohti markeerivad maamärgid?
Raivo Puusepp: 16 on vahest kõrge.
Tiina Tallinn: Kant vajaks rohkem analüüsi, et ei mindaks maamärkide kallale.
Veljo Kaasik: Maamärkidega oleme läinud teisteski linnades libedale teele. Mitte ainult Tallinnas, vaid ka Tartus. Olulisust on kogunud maamärgindus. Kaubamärk.
Agne Trummal: Kutsun kainet mõistust koju. Areenis kirjutati lõpmatutest pikendustest, Freudil oleks ühtteist siin analüüsida. Kui peame läbi murdma, pikendama oleks mõistlik säästlik variant. Kultuuripärand laguneb, koolid on rahapuuduses, SAPAl ei ole raha elementaarseteks asjadeks. Erakapital ?! Esmane tingimus: ansambel jääb püsti. Pärnu mnt on I Eesti vabariigi aja parimaid planeerimisnäiteid, front on kuni Hariduse tänavani muinsuskaitse all. Seisukoht on et peaks säilima 6 korrust ja kvaliteetsed mahud. Tunneli vastu ei ole, lahendada tuleb kallim; pooldaks säästliku ja vähe kulutada linnaraha.
Valupunktid on mujal, väilad saavad enne legendiks kui valmis saavad.
Veljo Kaasik: oli esimene vaatamine. Tunnelis on võlu, kuigi teeb ka kära.
Arvo Rikkinen: Euroopas viiakse autod maa all, inimesed jäetakse tänavale.
Veljo Kaasik: Kära teeb just väline disain.
Arvo Rikkinen: detailplaneeringuga saaks edasi minna kui valiksime liiklusvariandi. Kõlama on jäänud, et enamus toetab maa alust varianti. Muusikakooli kohapealt on ideaalne antud variant, tekib juurde avaliku ruumi. Valdavalt arvati, et maketil toodud Tõnismäe poolne hoone maht on liiga suur ja antud keskkonda Pärnu mnt ääres sobimatu. Samuti olid Koodi hoonestusfrontide fragmendid, mis allutatud otseselt liiklusristmike kujule, seostamata ümbrusega.
OTSUSTATI:
Toetatakse liikluse viimist maa alla ja kvaliteetse avaliku ruumi loomist, eelistades R – Konsulti liiklusvarianti. Hoonestuse osas täna seisukohta ei võeta, esitatud lahenduse vajavad edasi töötamist.
Arhitektuurinõukogu esimehe asetäitja Arvo Rikkinen
Protokollis Aale Kask